Kui toit tapab‏

Evelin Ilvese seisukohad transrasvade kahjulikkusest on parajat keeristormi põhjustanud, kuid tegu oli väga õige asja ajamisega. Teadlased soovitavad transrasvu pruukida nii vähe kui võimalik.
Toiduturul on käimas muudatused. Ühelt poolt läheksid asjad justkui odavamaks, teisalt saame sama raha eest vähemväärtuslikku, ehk isegi kahjulikku toitu. Maailma trendidele vastassuunas liikuv Eesti toiduainetööstus kasutab üha enam kunstlikke rasvu. Miks on see halb?
Inimorganism vajab oma igapäevaseks elutegevuseks valke, süsivesikuid ja lipiide (õlid, rasvad). Sisuliselt kõik toitained sisaldavad neid kolme komponenti eri proportsioonides.

Eriti suurt tähelepanu pööratakse tervislikust toitumisest rääkides rasvadele, kuna just nende koostis ja osakaal määrab suuresti toidu kvaliteedi. Laialdaselt levinud arusaama kohaselt on taimsed rasvad mõõdukal tarbimisel kasulikud, loomsed rasvad halvad.
Infarktirisk suureneb
Taimsed rasvad koosnevad suures osas küllastumata rasvhapetest, mis tõstavad hea (HDL) kolesterooli sisaldust veres, vähendades seega südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Seevastu loomsed, küllastunud rasvad suurendavad halva (LDL) kolesterooli hulka ning põhjustavad veresoonte lupjumist.
Paraku kasutab toiduainetööstus massiliselt kunstlikult tahkestatud taimseid, nn hüdrogeniseeritud rasvu (margariin, mitmed küpsetusõlid), kus küllastumata rasvhapped on muudetud küllastunuks.
Tahkestatud taimset rasva kasutatakse looduslike tahkete rasvade odava asendajana. Näiteks pruugivad tootjad tahkestatud rasva looduslikult tahke rasva – või – asemel küpsetistes, vähendades sellega tootjale toote
hinda.
Tahkestatud rasvade populaarsus on seotud ka neid sisaldavate toodete pikema säilivusega, suurendades omakorda tootjate kasumit. Mõned “toitumis­spetsialistid” nimetavad margariini ekslikult kasulikuks, kuna tegu on “taimse” tootega. Paraku saadakse täiesti väärtuslikust taimeõlist tahkestamise tõttu ebaväärtuslik asi. Õigemini toode, mis aeglaselt tapab.
Taimne täielikult küllastunud rasv ei erine loomsest rasvast kuigivõrd. Hullemgi veel – hüdrogeniseerimisprotsessi käigus tekib transrasvu, mis on mitu korda kahjulikumad kui puhas
searasv.
Pretsedent küpsistega
Juba rohkem kui 15 aastat tagasi leiti, et kunstlikud transrasvad põhjustavad suurenenud infarktiriski, sest teevad kahte halba asja korraga: vähendavad hea ja suurendavad halva kolesterooli sisaldust.
Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes enneagsete surmade arvu. Transrasva puhul pole ka mingit nn ohutut vähimat kogust, mis ei avaldaks kahjulikku mõju.
Kuigi transrasvade kahjulik toime oli teadusmaailmas tuntud juba ammu, ei teadnud USA laiem avalikkus sellest suurt midagi, enne kui tervisliku toitumise aktivistid kaebasid 2003. aasta mais Kalifornias Kraft Foods kontserni kohtusse, nõudes Oreo küpsiste müügilt kõrvaldamist.
See protsess sai meedias tohutu tähelepanu osaliseks ning kolme päevaga oli probleem avalikkuse jaoks teadvustatud. Aktivistid võitsid esimese protsessipäevaga: Kraft Foods nõustus transrasvad vabatahtlikult Oreo küpsistest kõrvaldama. See protsess tõi Põhja-Ameerikas kaasa doominoefekti, mis lõppes riiklike sammudega transrasvade kasutamise piiramiseks.
Praeguseks on Kanada, Prantsusmaa, Taani, mõningal määral ka USA otsustavalt piiranud transrasvade kasutamist. Samuti peab kõigis neis riikides transrasvade sisaldus olema pakenditel selgelt näidatud.
Maailmas on olnud mitmeid kampaaniaid transrasvade keelustamiseks ja ka hulk europarlamendi liikmeid on korduvalt soovitanud Euroopa Komisjonil astuda samme transrasvade kasutamise piiramiseks.
Kahjuks on tootjate lobi küüsis vaevlev Euroopa jäänud ikkagi sabassörkijaks, jõudmata kaugemale seadusest, mis ei luba margariini sisaldavaid tooteid võiks nimetada. Eriti kritiiline on olukord postsotsialistikes riikides, kuhu pikka aega veeti Läänest sisse odava transrasva baasil valmistatud toitu ning toiduainetööstuses kasutati palju transrasvu.
Toidu kehv kvaliteet
Eestis on odav tahkestatud taimne rasv tõrjunud või viimasel ajal kõigist toiduainetest sisuliselt välja. Margariin on ehk isegi kõige ausam nimi. Transrasvad peituvad ka selliste nimetuste all nagu osaliselt tahkestatud taimsed rasvad, mõnikord ka lihtsalt taimne rasv, osaliselt hüdrogeniseeritud taimeõli. Tarbijakaitsel oleks siin tegevust küllaga.
Paljud Eesti pagaritooted, eelkõige tavaline valge sai, sisaldavad üsna märkimisväärses koguses margariini. Mitmed Eesti küpsised, kohukesed, šokolaadid ja jäätised lausa ujuvad tahkestatud taimerasvadest.
Müügile on tulnud uus margariini baasil tehtud juustu surrogaat. See müüb, kuna on “taimne” ja odav. Odavad küpsetusõlid sisaldavad transrasva õli säilivuse parandamiseks. Vanasti tehti jäätist piimakoorega ja saia võiga. Kasumi suurendamisel on tootjatel kõik vahendid head.
Meie traditsioonilised toiduained on märkamatult asendatud alakvaliteetsete imitatsioonidega. Kas südamehaigustesse suremuse kasv Eestis 1990. aastatest praeguseni pole mitte seotud salamisi hiiliva surrogaattoidu kasutamise kasvuga? Eesti on terviseteadlastele (seni veel avastamata) unikaalne katselabor, kuid kes tahaks testida, kuidas pikema säilivusajaga tooted meie endi “säilivusaega” vähendavad?
Me saame sama või mõnevõrra suurema rahahulgaga praegu parema auto või teleka kui 10–15 aasta eest. Paradoksina on tänane toidukorv aga nadim kui toona. Kes otsib kvaliteeti ja head Eesti toodet ning oleks transrasvaga solkimata toidu eest nõus rohkem maksma, see kvaliteetset toodet poeriiulilt praegu ei leia.
Me võime oodata, et valitsus ja Euroopa Liit midagi ette võtavad. Transrasvade teema on ministeeriumide tasemel üleval olnud juba aastaid, kuid praeguseks ei ole tootjatel kohustust transrasvade sisaldust toodetel isegi näidata.


Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor