Ütlus, et kõik haigused tulenevad närvidest on
kummaline, kuid üsnagi täpne. Negatiivsete emotsioonide mõju
organismile on tõestatud juba kauges minevikus ja eriti ohtlikud on
tervisele pikaleveninud muretsemised.
Mitte üksnes katastroofid ja
läbielatud mure, vaid ka igasugused välised ärritajad — olude muutused,
solvav märkus või valjud, teravad helid — võivad esile kutsuda tugeva
negatiivse emotsionaalse reaktsiooni. Selle tugevus sõltub meie
“pidurdussüsteemi” seisundist — enesekontrollist, mis on paljudel
inimestel vastavalt meie keerulisele ajajärgule märgatavalt nõrgenenud.
Haigused tulevad närvidest
Tervislikud
eluviisid algavad närvisüsteemi tugevdamisest. Just närvisüsteem juhib
kõiki meie elundeid ja protsesse. Seetõttu on umbes 80% haigustest
tugevate negatiivsete üleelamiste tulemus. Tugevate emotsioonide tõttu
paiskub verre suurenenud kogus stressihormoone (adrenaliin, kortisool,
jne). See annab tõsise löögi praktiliselt kõikidele süsteemidele ja
elunditele.
Kaua aega endas hoitud stress ja viha hoiavad pinges
skeleti lihaseid, mis võib aga tekitada kaela- või nimmepiirkonna
lihaste radikuliiti. Vaevused süvenevad või muutuvad kroonilisteks
juhul, kui närvivapustused korduvad sageli või viibib inimene pidevas
pinges ega leia võimalust sellest vabanemiseks.
Meie elu on just selline, millisena me temasse suhtumeKui me ei suuda
negatiivsete emotsioonidega toime tulla, saavad neist meie elu
peremehed. Emotsioonid domineerivad mõistuse üle ning juhivad
käitumist. Inimene hakkab suhtuma ellu kui pidevasse võitlusse (avalikud
viha- ja agressiivsuse puhangud). Või siis näiteks, kui inimene on
pidevas surutud või ärritunud olekus (kurbus, depressioon), hakkab ta
suhtuma kõigesse ja kõikidesse üksnes pessimistlikult. Sellised inimesed
süüdistavad oma ebaõnnestumistes kõiki teisi, olude kokkusattumist, elu
ennast. Nii kujundame me ise kroonilise stressiseisundi, mille eest
tuleb maksta paljude haigustega.
Kui me ei suuda
negatiivsete emotsioonidega toime tulla, saavad neist meie elu
peremehed. Emotsioonid domineerivad mõistuse üle ning juhivad
käitumist. Inimene hakkab suhtuma ellu kui pidevasse võitlusse (avalikud
viha- ja agressiivsuse puhangud). Või siis näiteks, kui inimene on
pidevas surutud või ärritunud olekus (kurbus, depressioon), hakkab ta
suhtuma kõigesse ja kõikidesse üksnes pessimistlikult. Sellised inimesed
süüdistavad oma ebaõnnestumistes kõiki teisi, olude kokkusattumist, elu
ennast. Nii kujundame me ise kroonilise stressiseisundi, mille eest
tuleb maksta paljude haigustega.
Stressimehhanism
I faas —
ärevus. Selles seisundis aktiviseerib organism kõik oma ressursid
võitluseks ja kaitseks “välisvaenlase” vastu. Taoline ägeda stressi
seisund tekitab ekstreemrežiimi, milles organism kaua töötada ei suuda.
Organism valmistub olukorraks, kus tuleb kas “rünnata” või “põgeneda”.
II faas—
kohanemine stressiga.See on faas, kus organism tegutseb oma võimete
piiril. Sel ajal tunnetab immuunsüsteem ja kogu inimese organism väga
suuri koormusi, mis tunduvalt nõrgestavad kaitsemehhanisme.
III faas— kurnatuse faas
Vaenulikkus ja kahtlustamine on destruktiivsed emotsioonid
Kahtlustav
inimene on valvel, ärevil ning viibib alalises kaitseseisundis. See on
aga väga suurt energiat nõudev protsess, mis hävitab pikapeale vaimse ja
füüsilise tervise. Põhjuseks võib olla mingi lapsepõlves saadud trauma
või vanemate kasvatusmeetodid — kui vanemad ise olid hingelise trauma
kandjad ning andsid selle edasi oma lastele.
Sellistel inimestel
tekivad sageli südame-veresoonkonna haigused, hüpertoonia ning selle
tagajärjel infarktid, insuldid ning suhkruhaigus. Lisaks tekitab pidev
“sisemine kaitse” alaline kaelalihaste pinge, mis aga peegeldub kaela,
selgroo ja peaaju vereringe seisundis.
Kas suruda viha alla või lasta see valla?
Kui
välja arvata isiksuse patoloogilised muutused, siis tugevad emotsioonid
nagu raev ja viha ei teki nii sageli, vaid üksnes vastuseks tugevatele
ärritajatele.
Loodus on ette näinud mõned universaalsed
mehhanismid, mis maandavad kiirelt stressi. Nendeks on seks, söök ja
füüsiline koormus. Lisaks aitavad veel stressi tagajärgi vähendada
mitmesugused lõdvestumismeetodid.
Erinevalt kaugetest
esivanematest, kes võisid oma auru välja lasta kõige primitiivsemal
viisil — võideldes oma elu, saagi ja territooriumi eest — on tänapäeva
inimene aheldatud mitmesuguste käitumisreeglite ja -normide külge
(teataval määral ka sõltuvalt kasvatusest ja sotsiaalsest keskkonnast).
Meie
füüsiline aktiivsus on tugevalt piiratud, ka intiimelu pole paljudel
tasemel, võistlustel oleme enamasti pealtvaatajad, mitte osavõtjad.
Stress ähvardavab aga meid kõiki. Kui pinge aina koguneb ja koguneb,
moodustub pikkamööda püsiv hormonaalne stressifoon, mille tagajärjeks on
mitmesugused haigused — neuroosidest haavandtõbedeni, suhkruhaiguseni
ja infarktideni.
Muide, väline rahulikkus ei tähenda kaugeltki
seda, et meie sisemuses ei möllaks torm. Emotsioonide tagasihoidmiseks
kulutab organism väga palju jõudu, see aga kurnab inimest veelgi enam.
Väljapääs
on olemas — peab õppima kontrollima oma emotsioone kõikides
staadiumites ning kiiresti maandama kogunenud pingeid.Tinglikult võib
võimalikud meetodid jagada füüsilisteks, füsioloogilisteks ja
psühholoogilisteks.
Psühholoogilised meetodid
Fantaasiamäng —
kujuta endale mõtteis ette sind traumeerinud situatsiooni Ütle enda
solvajale — samuti mõtteis — kõik, mida sa tahtsid, kuid ei julenud
välja öelda. Kui ei õnnestu virtuaalselt, kirjuta solvajale kiri, milles
näitad talle avalikult oma tundeid ja emotsioone. See aitab sageli
sisemist pinget alandada. Kujuta ette, et kavatsed selle kirja talle ära
saata… seejärel aga kustuta see.
Pilk kõrvalt — on
ammu teada, et naer on suurepärane ravim. Jutusta sinu jaoks raskest
olukorrast kolmandas isikus mitmes variandis — pessimisti ja optimisti
poole pealt. See mitte ainult ei vähenda olukorra tõsidust, vaid laseb
seda näha ka humoorikas valguses.
Kunstiteraapia —
kui sulle meeldib joonistada, püüa kogu situatsiooni kujutada värvides,
vala oma tunded ja mõtted joonistusse välja. See võib olla ilma
süžeeta, täiesti abstraktne. Luba värvidel vabalt paberile valguda.
Pärast tee oma loominguga, mida iganes tahad — riputa see üles nähtavale
kohale, peida ära või viska minema. On olemas terve psühhoteraapia
suund — kunstiteraapia, mis aitab joonistamise, voolimise, tantsimise
jms abil toime tulla erinevate seisundite ja haigestumistega.
Tähelepanu ümberlülitamine —
kui sa tunned viha või solvumist, püüa tahtejõu abil keskenduda
seisundile “siin ja praegu”. See hoiab sind eemal kriitilisest
olukorrast ning minimaliseerib selle mõju. Vaata ringi ja uuri
tähelepanelikult kohta, kus sa parasjagu viibid. Libista kiirustamata
pilk kõikidele esemetele ning nimeta mõtteis kõike, mida näed.
Keskendudes nähtule, eemaldud oma sisemisest pingest ning suunad
tähelepanu täiesti tavalistele asjadele. Ja kui sellest ei piisa, leia
koht, kus saab hinge tõmmata või teha mõningad võimlemisharjutusi.
Kontrastid —
kui on tarvis nutvat last maha rahustada, siis kallistab ema teda
kõigepealt, seejärel aga peseb ta nägu jaheda veega. On täheldatud, et
teatava füüsilise ärritaja toime mõjub emotsioonide ümberlülitajana,
tuues inimese tagasi tegelikkusesse. Võib mitte üksnes nägu pesta, võib
juua ka jahedat vett või avada aken, et hetkeks värsket õhku sisse
hingata.
Positiivne mõtlemine — iga inimene
võib enda jaoks leida positiivse mõtlemise, kui ta vaid tahab ning on
end õigesti motiveerinud. Esmapilgul näib see lihtne — mõtled millestki
meeldivast ja ongi kõik. Paraku pole reaalsest elust siiski nii lihtne
eemalduda. See teeb meid tugevamaks.
Mõned praktilised nõuanded
Kui oled stressis, püüa sellesse olukorda mitte liiga kauaks ja tõsiselt jääda. Esita endale neli järgmist küsimust:
- Mida head võin antud olukorrast leida?
- Mida võin sellest õppida ja milliseid järeldusi teha?
- Mil moel ma selle olukorra provotseerisin?
- Kuidas võiksin efektiivselt tegutsedes asjad korda saada?
- Igal õhtul enne und leia 7-10 punkti, mille eest võid tänasele päevale aitäh öelda.
- Kirjuta päevikusse üles meeldivad hetked, kohtumised, sulle kasulik info.
- Esialgu on seda raske teha, kuna palju sagedamini jätame meelde ebameeldivaid sündmusi. Tasapisi hakkad aga harjuma.
- Loo tugev motivatsioon — tee endale selgeks kõik positiivse mõtlemise plussid.
- Säilitad tervise, kuna õpid stressiolukorras juhtima oma emotsioone.
- Teistel tekib sinust palju meeldivam mulje, sest hakkad kiirgama optimismi ja rahulikkust. Rõõmsameelne näoilme ja naeratus tõmbavad inimesi ligi.
- Sul on lihtsam jääda aktiivseks, kuna positiivne mõtlemine aitab ökonoomselt kulutada oma jõudu. Harjumuspäraseid koormusi on nii hulga kergem kanda.
- Sul on suurem edu oma eesmärkide saavutamisel, sest kokkuhoitud jõud aitavad efektiivsemalt lahendada keerulisi eluülesandeid. Sellest sigineb enesekindlus, mis mõjutab kogu sinu elu.
1 comments:
Väga hea artikkel! Aitäh jagamast!
Post a Comment