BLOGGER TEMPLATES - TWITTER BACKGROUNDS »

Friday, November 30, 2012

Ole terve: nipid pingete maandamiseks‏

Ütlus, et kõik haigused tulenevad närvidest on kummaline, kuid üsnagi täpne. Negatiivsete emotsioonide mõju organismile on tõestatud juba kauges minevikus ja eriti ohtlikud on tervisele pikaleveninud muretsemised.
Mitte üksnes katastroofid ja läbielatud mure, vaid ka igasugused välised ärritajad —  olude muutused, solvav märkus või valjud, teravad helid — võivad esile kutsuda tugeva negatiivse emotsionaalse reaktsiooni. Selle tugevus sõltub meie “pidurdussüsteemi” seisundist — enesekontrollist, mis on paljudel inimestel vastavalt meie keerulisele ajajärgule märgatavalt nõrgenenud.


Haigused tulevad närvidest
Tervislikud eluviisid algavad närvisüsteemi tugevdamisest. Just närvisüsteem juhib kõiki meie elundeid ja protsesse. Seetõttu on umbes 80% haigustest tugevate negatiivsete üleelamiste tulemus. Tugevate emotsioonide tõttu paiskub verre suurenenud kogus stressihormoone (adrenaliin, kortisool, jne). See annab  tõsise löögi praktiliselt kõikidele süsteemidele ja elunditele.
Kaua aega endas hoitud stress ja viha hoiavad pinges skeleti lihaseid, mis võib aga tekitada kaela- või nimmepiirkonna lihaste radikuliiti. Vaevused süvenevad või muutuvad kroonilisteks juhul, kui närvivapustused korduvad sageli või viibib inimene pidevas pinges ega leia võimalust sellest vabanemiseks.
Meie elu on just selline, millisena me temasse suhtume
Kui me ei suuda negatiivsete emotsioonidega toime tulla, saavad neist meie elu peremehed.  Emotsioonid domineerivad mõistuse üle ning juhivad  käitumist. Inimene hakkab suhtuma ellu kui pidevasse võitlusse (avalikud viha- ja agressiivsuse puhangud). Või siis näiteks, kui inimene on pidevas surutud või ärritunud olekus (kurbus, depressioon), hakkab ta suhtuma kõigesse ja kõikidesse üksnes pessimistlikult. Sellised inimesed süüdistavad oma ebaõnnestumistes kõiki teisi, olude kokkusattumist, elu ennast.  Nii kujundame me ise kroonilise stressiseisundi, mille eest tuleb maksta paljude haigustega.
Kui me ei suuda negatiivsete emotsioonidega toime tulla, saavad neist meie elu peremehed.  Emotsioonid domineerivad mõistuse üle ning juhivad  käitumist. Inimene hakkab suhtuma ellu kui pidevasse võitlusse (avalikud viha- ja agressiivsuse puhangud). Või siis näiteks, kui inimene on pidevas surutud või ärritunud olekus (kurbus, depressioon), hakkab ta suhtuma kõigesse ja kõikidesse üksnes pessimistlikult. Sellised inimesed süüdistavad oma ebaõnnestumistes kõiki teisi, olude kokkusattumist, elu ennast.  Nii kujundame me ise kroonilise stressiseisundi, mille eest tuleb maksta paljude haigustega.
Stressimehhanism
I faas — ärevus. Selles seisundis aktiviseerib organism kõik oma ressursid võitluseks ja kaitseks “välisvaenlase” vastu. Taoline ägeda stressi seisund tekitab  ekstreemrežiimi, milles organism kaua töötada ei suuda. Organism valmistub olukorraks, kus tuleb kas “rünnata” või “põgeneda”.
II faas— kohanemine stressiga.See on faas, kus organism tegutseb oma võimete piiril. Sel ajal tunnetab immuunsüsteem ja kogu inimese organism väga suuri koormusi, mis tunduvalt nõrgestavad kaitsemehhanisme.
III faas— kurnatuse faas
Vaenulikkus ja kahtlustamine on destruktiivsed emotsioonid

Kahtlustav inimene on valvel, ärevil ning viibib alalises kaitseseisundis. See on aga väga suurt energiat nõudev protsess, mis hävitab pikapeale vaimse ja füüsilise tervise. Põhjuseks võib olla mingi lapsepõlves saadud trauma või vanemate kasvatusmeetodid — kui vanemad ise olid hingelise trauma kandjad ning andsid selle edasi oma lastele.
Sellistel inimestel tekivad sageli südame-veresoonkonna haigused, hüpertoonia ning selle tagajärjel infarktid, insuldid ning suhkruhaigus. Lisaks tekitab pidev “sisemine kaitse” alaline kaelalihaste pinge, mis aga peegeldub kaela, selgroo ja peaaju vereringe seisundis.
Kas suruda viha alla või lasta see valla?
Kui välja arvata isiksuse patoloogilised muutused, siis tugevad emotsioonid nagu raev ja viha ei teki nii sageli, vaid üksnes vastuseks tugevatele ärritajatele.


Loodus on ette näinud mõned universaalsed mehhanismid, mis maandavad kiirelt stressi. Nendeks on seks, söök ja füüsiline koormus. Lisaks aitavad veel stressi tagajärgi vähendada mitmesugused lõdvestumismeetodid.
Erinevalt kaugetest esivanematest, kes võisid oma auru välja lasta kõige primitiivsemal viisil — võideldes oma elu, saagi ja territooriumi eest — on tänapäeva inimene aheldatud mitmesuguste käitumisreeglite ja -normide külge (teataval määral ka sõltuvalt kasvatusest ja sotsiaalsest keskkonnast).
Meie füüsiline aktiivsus on tugevalt piiratud, ka intiimelu pole paljudel tasemel, võistlustel oleme enamasti pealtvaatajad, mitte osavõtjad. Stress ähvardavab aga meid kõiki. Kui  pinge aina koguneb ja koguneb, moodustub pikkamööda püsiv hormonaalne stressifoon, mille tagajärjeks on mitmesugused haigused — neuroosidest  haavandtõbedeni, suhkruhaiguseni ja infarktideni.
Muide, väline rahulikkus ei tähenda kaugeltki seda, et meie sisemuses ei möllaks torm. Emotsioonide tagasihoidmiseks kulutab organism väga palju jõudu, see aga kurnab inimest veelgi enam.
Väljapääs on olemas — peab õppima kontrollima oma emotsioone kõikides staadiumites ning kiiresti maandama kogunenud pingeid.Tinglikult võib võimalikud meetodid jagada füüsilisteks, füsioloogilisteks ja psühholoogilisteks.
Psühholoogilised meetodid
Fantaasiamäng — kujuta endale mõtteis ette sind traumeerinud situatsiooni Ütle enda solvajale — samuti mõtteis — kõik, mida sa  tahtsid, kuid  ei julenud välja öelda. Kui ei õnnestu virtuaalselt, kirjuta solvajale kiri, milles näitad talle avalikult oma tundeid ja emotsioone. See aitab sageli sisemist pinget alandada. Kujuta ette, et kavatsed selle kirja talle ära saata… seejärel aga kustuta see.

Pilk kõrvalt — on ammu teada, et naer on suurepärane ravim. Jutusta sinu jaoks raskest olukorrast kolmandas isikus mitmes variandis — pessimisti ja optimisti poole pealt. See mitte ainult ei vähenda olukorra tõsidust, vaid laseb seda näha ka humoorikas valguses.
Kunstiteraapia — kui sulle meeldib joonistada, püüa kogu situatsiooni kujutada värvides, vala oma tunded ja mõtted joonistusse välja. See võib olla ilma süžeeta, täiesti abstraktne. Luba värvidel vabalt paberile valguda. Pärast tee oma loominguga, mida iganes tahad — riputa see üles nähtavale kohale, peida ära või viska minema. On olemas terve psühhoteraapia suund — kunstiteraapia, mis aitab joonistamise, voolimise, tantsimise jms abil toime tulla erinevate seisundite ja haigestumistega.
Tähelepanu ümberlülitamine — kui sa tunned viha või solvumist, püüa tahtejõu abil keskenduda  seisundile “siin ja praegu”. See hoiab sind eemal kriitilisest olukorrast ning minimaliseerib selle mõju. Vaata ringi ja uuri tähelepanelikult kohta, kus sa parasjagu viibid. Libista kiirustamata pilk kõikidele esemetele ning nimeta mõtteis kõike, mida näed. Keskendudes nähtule, eemaldud oma sisemisest pingest ning suunad tähelepanu täiesti tavalistele asjadele.  Ja kui sellest ei piisa, leia koht, kus saab hinge tõmmata või teha mõningad võimlemisharjutusi.
Kontrastid — kui on tarvis nutvat last maha rahustada, siis kallistab ema teda kõigepealt, seejärel aga peseb ta nägu jaheda veega. On täheldatud, et teatava füüsilise ärritaja toime mõjub emotsioonide ümberlülitajana, tuues inimese tagasi tegelikkusesse. Võib mitte üksnes nägu pesta, võib juua ka jahedat vett või avada aken, et hetkeks värsket õhku sisse hingata.

Positiivne mõtlemine — iga inimene võib enda jaoks leida positiivse mõtlemise, kui ta vaid tahab ning  on end õigesti motiveerinud. Esmapilgul näib see lihtne — mõtled millestki meeldivast ja ongi kõik. Paraku pole reaalsest elust siiski nii lihtne eemalduda. See teeb meid tugevamaks.
Mõned praktilised nõuanded
Kui oled stressis, püüa sellesse olukorda mitte liiga kauaks ja tõsiselt jääda. Esita endale neli järgmist küsimust:

  • Mida head võin antud olukorrast leida?
  • Mida võin sellest õppida ja milliseid järeldusi teha?
  • Mil moel ma selle olukorra provotseerisin?
  • Kuidas võiksin efektiivselt tegutsedes asjad korda saada?
Asenda negatiivsus oma mõtteid positiivsete formuleeringutega:
  • Igal õhtul enne und leia 7-10 punkti, mille eest võid tänasele päevale aitäh öelda.
  • Kirjuta päevikusse üles meeldivad hetked, kohtumised, sulle kasulik info.  
  • Esialgu on seda raske teha, kuna palju sagedamini jätame meelde ebameeldivaid sündmusi. Tasapisi hakkad aga harjuma.
  • Loo  tugev motivatsioon — tee endale selgeks kõik positiivse mõtlemise plussid.
  • Säilitad  tervise, kuna õpid stressiolukorras juhtima oma emotsioone.
  • Teistel tekib sinust palju meeldivam mulje, sest hakkad kiirgama optimismi ja rahulikkust. Rõõmsameelne näoilme ja naeratus tõmbavad inimesi ligi.
  • Sul on lihtsam jääda aktiivseks, kuna positiivne mõtlemine aitab  ökonoomselt kulutada oma jõudu. Harjumuspäraseid koormusi on nii hulga kergem kanda.
  • Sul on suurem edu oma eesmärkide saavutamisel, sest kokkuhoitud jõud aitavad efektiivsemalt lahendada keerulisi eluülesandeid. Sellest sigineb enesekindlus, mis mõjutab kogu sinu elu.
Allikas: Domaschny Ochag

1 comments:

Liina said...

Väga hea artikkel! Aitäh jagamast!