Rauapuudus põhjustab kevadväsimust

Aastakümneid on kevadeti soovitatud süüa rohkelt C-vitamiini. Kevadväsimust põhjustab aga hoopis raua-, foolhappe-, B-12-vitamiini ja aminohappe trüptofaani puudus. Ke­vad­vä­si­mus ku­ju­tab en­dast ke­ha füü­si­list stres­si ning annab märku, et vitamiini- ja mineraalainete varud kehas on otsakorral. Organism aga kulutab kevadisest kiiremast ainevahetusest tingituna rohkem energiat. Igal kümnendal põhjamaalasel põhjustab kevadväsimust ennekõike ebapiisav päevavalgus. Üks vähetuntud, kuid sagedasi väsimustunde põhjustajaid on rauapuudus, seda eriti naistel. Naised peaksid rauda tarbima päevas 12-18 mg, mehed vaid 10 mg. Toidus esineb raud kahel kujul: loomset päriolu toiduainete heemiraud (seda omastab inimene paremini) ning mitte-heemi raud, mis pärineb tera- ja aedviljadest. Parimad rauaallikad ongi loomset päriolu toiduained: punane liha, maks, munakollane, aga ka rohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, punased marjad, kuivatatud puuviljad. NB! Organism omastab rauda kergemini, kui süüa rauarikkaid toiduaineid koos rohkelt C-vitamiini sisaldavate puu- ja köögiviljadega. B-grupi vitamiinid teevad erksaks Kas teadsid, et just asendamatu aminohape trüptofaan on see aine, mis juhib enim inimese tundeid ja mõjutab enesetunnet! Nimelt sünteesib organism sellest õnnehormooni serotoniini. Trüptofaan aitab võidelda ka unehäiretega, leevendab peavalu, tugevdab immuunsüsteemi. Trüptofaani leidub banaanides, tomatites, Kreeka pähklites, päevalilleseemnetes, piimas, munades, kiivides, aprikoosides, ploomides, ananassides. Aju tööks on aga eriti vajalikud B-grupi vitamiinid: B1, B2, B3, B6 ja B12. Need kõik osalevad liitsüsivesikute muutmisel vaimsele tööle vajaminevaks glükoosiks, mida kasutavad toitainena ajurakud Ka foolhape kuulub B-vitamiinide rühma. Taimsetest toiduainetest on foolhapperikkamad roheliste köögiviljade, eriti peterselli, aga ka spinati, lehtsalati jt lehed. Loomsetest toiduainetest on foolhappesisalduse poolest kõige rikkam vasikamaks. Igapäevases toidus on oluline foolhappeallikas leib. Foolhape on kuumutamisel väga kergesti häviv vitamiin, seetõttu tulekski kevadeti ohtralt süüa rohelisi toorsalateid. Vitamiin B12 on haruldane vees lahustuv vitamiin, mille puudus ohustab kõige enam taimetoitlasi, sest seda leidub peamiselt loomset päritolu toiduainetes: maksas, kalas, verivorstis, munakollases, juustus. Einesta roheluses Üks võimalus ennetada kevadist D-vitamiini vaegust (hiljutise uuringu põhjal kannatab 73% eestlastest D-vitamiini puuduse all) on rohkelt värskes õhus liikuda. Päikesevalguse toimel tekib juba 20-30 mi­nu­ti­ga na­has D-vi­ta­mii­ni­ ko­gus, mis päeva­se va­ja­du­se pea­aegu ra­hul­dab. Nii tulekski ära kasutada iga päikesepaistelist päeva, näiteks lõunatada restoranis päikesepaistelisel terrassil või teha endale toidupakk töö juurde kaasa ja siirduda lõunaeinele hoopis lähimasse parki. Mujal Euroopas nii levinud komme - kontorirotid lõunapausi ajal roheluses einestamas - tasuks kindlasti ka meil üle võtta. Kevadväsimust raviv toiduvalik Hommikusöök Omatehtud müsli: 4 sl täisterakaerahelbeid, 1 suur õun, veidi sidrunimahla, 1-2 sl peenestatud Kreeka pähkleid, lina- ja päevalilleseemneid, 150-200 g maitsestamata jogurtit, apelsinimahla. Pane kaerahelbed kaussi. Riivi pestud ja koorimata õun ning sega kaerahelvestega. Tilguta peale sidrunimahla. Lisa pähklid-seemned ja sega hulka jogurt. Maitsesta apelsinimahlaga. Spinatiomlett (kahele): 4-5 muna, 2-3 dl hakitud värsket spinatit või kupatatud-nõrutatud-hakitud nõgest, soola, pipart, 4-5 spl vett, võid praadimiseks. Pese ja kuivata spinatilehed, eemalda lehevarred ja haki lehed peeneks. Kuumuta pannil või ja prae selles spinatit, kuni see kokku tõmbub. Klopi munad veega kergelt segamini, kalla pannile, prae madalal kuumusel, kuni omlett on kalgendunud. Lõunasöök toidukarbis 1 Kaks viilu praetud veise- või broilerimaksa, 2 spl pruuni riisi, toorsalat: 1/4 Hiina kapsast, 50 g naati, 50 g porrulauku, 100g värsket kurki, 1 õun, 3 spl nisuidusid, tilli. Peenesta toiduained, sega küüslauguga maitsestatud oliiviõli ja veiniäädikaga. Maitsesta salatimaitseainega. Lõunasöök toidukarbis 2 Tuunikalapenne: keeda 75 g pennesid kuumas vee, kurna, piserda peale oliiviõli-sidrunimahlakastet, meresoola, musta pipart. Lisa väike purk tuunikala omas mahlas, värskeid spinatilehti ja pool punast paprikat. Viil täisteraleiba, joogiks mineraalvesi. Õhtusöök Mahe köögiviljahautis: 1 punane paprika, 2 sibulat, 1 keskmine suvikõrvits, 200 g külmutatud oakaunu, 1 sl õli, küüslaugusoola, 1 köögiviljaleemekuubik, pitsamaitseainet, peenestatud petersellilehti. Peenesta sibul, tükelda köögiviljad, kuumuta õlis madalal kuumusel 5 minutit. Lisa oakaunad, vesi, pudendatud leemekuubik ja maitseained. Hauta köögivili väikesel kuumusel pehmeks. Ahjuforell: 1,5 kg forelli, 1tl soola, 1 tl sidrunipipart, 1 spl võid, punt värsket tilli. Lõika kalapoolik neljaks tükiks. Aseta tükid fooliumile nahaga allapoole. Lõika tükkidesse sälgud, pane neisse võid. Maitsesta soola, pipra ja tilliga. Voldi foolium igast nurgast kõvasti kinni, küpseta ahjus 200 kraadi juures 30-35 minutit. Järgmise päeva lõunaeine pargipingil Eelmisest õhtust ülejäänud hautis või kala koos täisteraleiva ja kevadise salatiga: 200 g värsket kurki, peotäis tilli, peterselli, karulauku, võilillelehti. Haki kurk ja salatilehed peeneks, maitsesta värske sidrunimahla (võid lisada ka sidrunitükikesi), oliiviõli, vähese suhkru ja soolaga. Vahepalad 1 banaan 200 g värsket ananassi 1 kiivi 1 kl maitsestamata jogurtit külmutatud marjadega (mustikas, mustsõstar, jõhvikas, maasikas, astelpaju) 200 g punast ribadeks tükeldatud paprikat 60 g pähkli-seemnesegu (kergelt röstitud pähklid, mandlid, päevalilleseemned) Viil puuvilja- või täisteraleiba. Nippe kevadväsimusega võitlemiseks: Söö päevas viis korda väikeste portsjonitena, et hoida veresuhkru tase ühtlasena: kolm suuremat toidukorda ja kaks vahepala. Jäta lõunasöögijärgne magustoit paar tundi hiljem söödavaks vahepalaks. Piira kohvijoomist ühe hommikuse tassini. Joo kohvi asemel mõnd apteegist ostetud energiateed ("Women's Energy", Kubja talu tee jne) või ingveriteed sidruniga. Ingveritee sidruniga Mõned viilud värsket ingverit, 2 viilu sidrunit, 0,5 tl musta teepuru, 0,5 tl pruuni suhkrut. Pane sidruniviilud tassi põhja, teepuru ja ingveriviilud teesõela, vala peale kuuma vett, lase kaane all 10 minutit tõmmata. Unehäirete puhul joo enne magamaminekut kummeli- või melissiteed: võta 1 tl kuivatatud sidrunimelissi lehti, 1 tl piparmündilehti, vala juurde 1 klaas kuuma (mitte keevat!) vett, lase 10 minutit tõmmata, joo kuumalt. Joo pärast ärkamist pool klaasi sidrunimahlavett. Seejärel võiks võtta 1 tl kvaliteetset oliivi- või rapsiõli, mis puhastab organismi ja varustab keha vajalike oomega-3-rasvhapetega. Või asemel söö avokaadovõiet: maitsesta üks püreeritud avokaado soola, pipra ja sidrunimahlaga. Söö nõgeselehti. Kuivatatud nõgest saab maitsetaimena kasutada pea igas roas. Värsketest nõgeselehtedest saab maitsva tee. Vormsi Ennu retsept kevadväsimuse vastu Võta hästi peenelt hakitud sibulat ja küüslauku, natuke katki vajutatud jõhvikaid, mett ning hakitud ingverit ja mädarõigast (NB! ilma äädikata). Sega kõik komponendid hoolega läbi ning pane saadud pasta kaanega suletavasse anumasse. Hoia jahedas ja võta iga päev üks teelusikatäis. Vene rahvameditsiini tinktuur Võta 40 g küüslauku ja 2 sidrunit. Hõõru küüslauk puruks, pressi sidrunitest mahl, sega kõik hästi läbi ja vala tumedasse klaaspudelisse. Võta 3-4 tl poole klaasi sooja veega kaks korda päevas. Vene tervendajate tugevdav segu Võta 150 ml värsket aaloemahla, 350 ml mett ja 350 ml punast kuiva veini. Sega värske aaloemahl mee ja veiniga. Võta saadud segu sisse 1 spl kolm korda päevas Kaire Kenk