Pane värvid enda kasuks tööle

Tugev immuunsüsteem, terve süda, veatu nahk — seda kõike võib saavutada värvilise toidulaua abil. Milline on sinu värvitoon? Millist puu-ja köögivilja valida? Millised on nende mõjud? Loe ja saad teada.
Punane
Värviteraapia järgi lisab see värv sisemist energiat.
Punane paprika sisaldab bioflavonoide, mis takistavad trombide moodustumist ja arterite ummistumist. See köögivili sobib ideaalselt südame- ja veresoonkonna haiguste profülaktikaks.
Kirsid. Marjadele annavad värvi antotsüaanid (mida tumedamad marjad, seda kasulikumad need on), mille toime organismis sarnaneb atsetüülsalitsüülhappe toimega. Näiteks vähendavad nad liigeste põletikku ja valu. Kujutage ette, et 20 küpset kirssi võivad asendada aspiriinitableti, kusjuures ilma igasuguste kõrvalmõjudeta. Kui süüa umbes 250 g kirsse päevas, võib reguleerida kusihappe taset ja vähendada artriiti haigestumise riski. Raviefekt on värsketel marjadel. Kookides ja keedistes kaotavad kirsid oma kasulikud omadused.
Tomatid. Siin pole oluline, kas laual on salat, ketšup või mahl — kõik on vägagi kasulik. Kõige väärtuslikum on tomatis lükopiin, millele ei mõju ei termiline ega ka muu töötlemine. Lükopiin alandab „halva“ kolesterooli taset, kaitseb infarkti ja insuldi eest, alandab vererõhku ja onkoloogiliste haigestumiste riski.
Veel võiks proovida…
… punast kapsast. See aitab korda seada östrogeenide ainevahetust ning kaitseb meid rinnavähi eest.
… redist, mis sisaldab karotiini. Karotiin hävitab vabu radikaale ja lükkab edasi vananemist.
… punaseid viinamarju, mille antotsüaanid mitte üksnes ei aeglusta vähirakkude kasvu, vaid lausa hävitavad kuni 20% nendest.
… peeti, mis sisaldab rikkalikult betaniini. See tugevdab immuunsüsteemi ja stimuleerib ainevahetusprotsesse.
Kollane
Oranžid ja kollased toonid aitavad maailma paremini näha.
Aprikoosid. 200 g aromaatseid, õrnamaitselisi aprikoose katavad ööpäevase provitamiin A vajaduse. Viimane vastutab selle eest, et meie nägemine oleks terav ja nahk puhas.
Veel võiks proovida…
… mangot. Mango hoiab ära kuivade silmade sündroomi, mis tekib kauase arvuti taga istumise tagajärjel. Viljades sisalduv beetakarotiin stimuleerib immuunsüsteemi rakkude väljatöötamist harknäärmes. Mango on ka suurepärane vahend külmetushaiguste profülaktikas.
… porgandit, mis sisaldab samuti hulgaliselt alfa- ja beetakarotiini. Mõlemad ained hoolitsevad silmade, juuste ja naha tervise eest. Pealegi on porgand oluline komponent vähivastases dieedis.
Peab vaid teadma, et kasulikud ained, mille poolest on rikkad erksavärvilised juurviljad, on paremini omastatavad koos taimeõliga.
… apelsine. Nõuanne võib näida veidi kummaline, kuid ometi: sööge alati ära ka viljaliha ja apelsini koort eraldav valge kelme. Selles leidub kasulikke bioflavonoide, mis aeglustavad vitamiinide hapnemisprotsesse (järelikult ka hävimist) organismis, tugevdavad immuunsüsteemi ja parandavad mikrotsirkulatsiooni kapillaarides.
… kõrvitsat, mis sisaldab hulgaliselt taimseid pigmente, millised kaitsevad silmade võrkkesta ealiste muutuste eest.
… maisi, mille erk värv pole mitte ainult meeldiv, vaid ka väga kasulik silmadele. Kollane pigment kaitseb kindlalt nende rakke ultraviolettkiirguse kahjustava toime eest.
Roheline
Rahu ja lepituse värv, mis maandab närvivapustuste puhul hingelisi pingeid.
Oad aitavad kindlamalt vastu seista agressiivse keskkonna mõjudele. Pigment kvertsetiin kaitseb südant ja veresooni, aitab toime tulla allergiaga ja onkoloogiliste haigestumistega, alandab glaukoomi riski ja tapab viiruseid.
Brokkoli on liider kõikide roheliste köögiviljade ees võitluses vähiga. Selle koostisse kuulub klorofüll, mis soodustab toksiliste ainete väljutamist organismist, kaitseb rakke väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning taastab isegi vigastatud membraane. Klorofüll kindlustab ka hapniku kauemat säilimist ajurakkudes. Seega töötab aju aktiivsemalt, ning meie ei reageeri stressisituatsioonidele nii tormiliselt.
Kiivi. Oma viljaliha originaalse värvi võlgneb ta klorofüllile. Keemiliselt struktuurilt on klorofüll lähedane hemoglobiinile — põhilisele vereloome elemendile. Kui kiivi on iga päev meie toidulaual, saame ennetada aneemia teket.
Peasalat sisaldab aktiivset ainet tseaksantiini, mis kaitseb silmi.
Veel võiks proovida…
… rohelist sparglit, mis on tunduvalt kasulikum valgest, kuna sisaldab mitte ainult hulgaliselt klorofülli, vaid ka teisi tähtsaid taimseid komponente. Spargel normaliseerib neerude tööd. Ka on tal kerge uriinieritust soodustav efekt. Spargel aitab organismist välja viia ülemäärast vedelikku, vabastades meid liigsest kaalust ja tursetest.
… spinatit, mis polegi nii väga rikkalik rauasisalduse poolest, nagu arvatud on. Teadlased on pärast hoolikaid uuringuid selle müüdi hajutanud. Selle eest avastati spinatis palju karotinoide, mis kindlustavad meile terve naha ja hea nägemise. Kui süüa spinatit regulaarselt, võib edukalt lahti saada kroonilisest kõhukinnisusest. Veel aitab spinat oma suure kaltsiumisisalduse tõttu väikelastel kiiremini kasvada.
Valge
Moodustub kõikidest vikerkaarevärvidest ning sel on unikaalne toime.
Küüslauk. Ühed ei kannata seda silmaotsaski, teised aga lisavad iga roa juurde. Arstide soovitus on süüa ära kasvõi üksainus küüs päevas. Eriti kasulik on noor, kerge violetse tooniga küüslaugumugul. Selles peitub rohkesti aineid, mis takistavad haigustekitavate viiruste ja bakterite kasvu. Küüslaugu flavonoidid kaitsevad rakke vabade radikaalide rünnaku eest, neil on põletikuvastane toime ning nad kaitsevad veresooni.
Sibul. Selles on hulgaliselt bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis kaitsevad immuunsüsteemi. C- ja E-vitamiinid kaitsevad südant, ja ka kogu organismi tervikuna vananemise eest.
Veel võiks proovida…
… rõigast. Rõigas sisaldab eeterlikke õlisid ja terpeene, mis teevad temast esmavahendi külmetuse puhul. Rõika viljaliha võib kasutada sinepiplaastrina, mahla aga köhamikstuurina ning tilku nohu vastu.
Sinine
Aitab sinist tooni pigmentide abil vabaneda pingeist ja lükata vanaduse saabumist kaugemale.
Mustikad. Jaapanis peetakse mustikaid võlumarjadeks, mis aitavad noorusaega pikendada. Mürtilliin, värviv substants, muudab veresoonte seinad siledateks ja elastseteks. Seejuures on kõige suurem toime just aju- ja silmade veresoontele. Arstid soovitavad neid marju patsientidele, kellel on kehv nägemine.
Põldmarjade värv on tingitud suure koguse pigment flavooni olemasolust, mis tugevdab veresoonte seinu. See aitab inimesi, kellel on varikoossed veenilaiendid. Lisaks avaldavad flavoonid põletikuvastast toimet limaskestadele. Kas hääl on ära? Loputa siis kurku kergelt soojendatud põldmarjamahlaga.
Tähelepanu! Marjad ei tohi seisma jääda. Need tuleb kohe ära süüa või kiiresti külmutada.
Veel võiks proovida…
… leedrimarju. Neid kutsuti vanasti „vaeste apteegiks“. Kaasaegsed teaduslikud uuringud kinnitavad leedrimarjade ravivõimeid. Peale paljude teiste kasulike ainete sisaldavad need rekordkoguse antotsüaane: 100 g marjades on neid 450-600 mg! Kasutades leedrimahla, töötasid Madalmaade teadlased välja erilise teraapiaskeemi, mis võimaldab oluliselt langetada eakate patsientide insuldiriski.
Vähendamaks radikuliidivalusid, tuleb iga päev hommikul ja õhtul võtta 1-2 teelusikatäit leedrimahla. Soojalt aitab see külmetuse puhul ka palavikku alandada.
Värve ajule
Päikesevalgus on efektiivne vahend halva tuju vastu. Teadlaste andmetel suudab valgusteraapia aidata 70% depressiooni all kannatavatest patsientidest.
Valgus. Erineva pikkusega elektromagnetilised lained, millest igaüks vastab vikerkaarevärvile. On huvipakkuv, et igale ajupiirkonnale sobib oma toon. Seejuures, näiteks punane erutab, rohelina aga rahustab. Sel moel saab valgusterapeut valida värvitooni, mis hakkab stimuleerima või, vastupidi, alla suruma erutust ajukoores.
Värviteraapia
Violetne on palsam pinges närvidele.
Roheline kergendab bronhiaalastma atakke ja normaliseerib südamerütmi.
Punane suurendab lihaste aktiivsust ning aitab tsüstiidi puhul.
Valge parandab naha seisundit psoriaasi korral.
Kollane aitab seedimisprobleemide, liigeste haiguste ja kõhuvalu puhul.
Sinine alandab arteriaalset vererõhku ning vähendab artroosi ja migreeni valusid.
Värvilised uudised
• Ravim hirmu vastu. Kompuutertomograafiat tehes suletakse patsient kapsliga sarnanevasse hermeetiliselt suletud aparaati. Kuid mitte kõik ei talu seal viibimist. Et vähendada ebameeldivaid tundeid, asendasid teadlased päevavalguslambid värviliste vastu. 43%-le patsientidest olid sellised lambid vastuvõetavamad, sest hirm oli kadunud.
• Toonus ja lõdvestus. Ühes Hamburgi kliinikus viidi läbi ebaharilik eksperiment. Öö saabudes lülitati patsientide palatites sisse sume oranž valgus, mis soodustab lõdvestumist. Et aga meditsiiniõed tööl magama ei jääks, varustati nende töökohad sinise valgustusega, mis lisas reipust kogu öövahetuse ajaks.
Allikas: Dobrõje Sovetõ, oktoober, 2009