Loomise õpetus- Mai-Agate Väljataga

Raamat „Loomise õpetus” on sündinud Mai-Agate Väljataga peetud samanimelise loengusarja salvestiste põhjal.
„Loomise õpetuses” mõtestab Mai-Aga­te lahti elu tõelist sisu ja väärtust, edastades õpetusi, kuidas tunnetega paremi­ni toime tulla ning oma elus isiklik­ku tasakaalu ja vabadust luua. Suurt austust elu vastu näitab autor ka tunde­puhangutega luule kaudu, mil­lest selle raamatu lugeja samuti osa saab.

Mai-Agate Väljataga – ahviaastal sündinud Ambur – on Ees­tis tuntud alternatiivravit­sejast teadjanaine, regressiooni­­terapeut ja oodatud vaimu-teemadel-kõneleja laagrites ja loengu­tel.
Mai-Agatel on võime vastu võtta ja vahendada infot kõiksusest, näha haiguste põhjusi, tunnetada inimese rolle eelmistes eludes ja selgitada elu­ülesandeid.
Mai-Agate Väljataga avastas oma teadja- ja nägija­võimed paar­küm­­mend aastat tagasi ning sellest ajast on ta tegele­nud­­ ini­mes­te­ aitamise ja tervendamisega. Mai-Agatet­ si­dus­ lähedane sõprus „Ellujäämise õpetuse” autori, terven­daja Luule Viilmaga, kelle sõnumeid teispoolsusest on ta samuti meediumina kanaldanud ja vahendanud.

Teil kõigil on väeisiksus, mis pannakse kokku sünnihetkel. Seda võib nimetada egoks, mida te kõik tahate ära suretada ja isetuks teha. Ärge tahtke! Millega te siis tööd teete? See väeisiksus ehk ego panebki teid endaga tööle. Kui hing tahab siin elus midagi ära õppida, siis paneb ta Saatuse jumalate ja jumalannade abil kokku väeisiksuse ja sünnib täpselt sellesse momenti sekundi pealt, mis vastab taevalael olevate energia mustritele. See ongi teie iseloom.

Teil on kolm varianti muuta neid negatiivseid tundeid, millega Maa peale tulite.

Üks variant on tavaline elu: elate oma igapäevast elu, lasete tunnetel endaga teha, mis tunded tahavad. Loote täpselt nende tunnete ajendil, mida te sisemiselt tunnete, ja töötate need energiad läbi, kuni ükskord 50- 60, -70- aastaselt saate aru - küll ma ikka olen loll olnud! See ei tähenda seda, et te peaksite ennast kiruma ja lolliks sõimama. Te vaid jõudsite lõpuks arusaamisele, mis on vaja enda sees ära muuta!

Teine variant on vaatlemine: paljudel juhtudel lööb kõige eredamini välja trotsitunne, mis paneb teid seltskonnast jalga laskma, kui seltskond ei meeldi; kaasale vastu hakkama, kui midagi ei meeldi; jonnima; kangekaelne olema - teeks küll, aga vaat käskis teha ja ei tee! Teie ei tee seda, mida te võiksite heameelega teha. Olete enda sees trotsi tähele pannud?

Panete trotsi, viha, süütunnet tähele ja vaatelete neid! Ja ei ütle et mina olen süüdi; mina olen õnnetu; mina olen saamatu; mida iganes...

Kui te nii ütlete siis see energia teeb teiega, mis ta heaks arvab. Te lähetegi selle illusiooni lõksu! Ja te oletegi kõike seda! Universum ei tunnista sellist asja kui süü! See on inimlik väljamõeldis: sina oled süüdi, et mina olen õnnetu. Te peate kogema tundeid, aga te ei ole need, mida te tunnete või kogete, te ei ole süüdi. Et mõista hea-olemise-tunnet, peate kogema ka halb-olemise-tunnet. Ei ole paha, et tunnete süüd, aga sellesse tundesse ei tohi kinni jääda. Te ei saa olla süüdi mitte milleski! Te võite oma tegevusega mõningaid asju põhjustada, aga süüdi olla ei saa! Te võite oma tegevuses eksida, mis on ka vajalik, et te saaksite kogemuse kätte. Mõtlete, tunnete ja lasete sellel tundel minna. Te saate vaid kogemuse, missugune toimimisviis viib eksitusse. Süüd ei ole!

Kolmas variant on koondlause kasutamine: mina kogen praegu ... tunnet.

Tuulepesa