Armastatud toataimel, kannikeseõielisel säntpoolial (Saintpaulia ionantha)
on palju nimesid – aafrika kannike, varjukannike, usambra kannike,
parma kannike, säntpoolia, ehkki tavapärase kannikesega pole üldse
mitte tegemist.
Rohkem kui 20 liigiga perekond säntpoolia (Saintpaulia) kuulub gesneerialiste (Gesneriaceae) sugukonda. Armas taimeke on oma nime saanud saksa paruni Walter von Saint Paul-Illaire (1860-1910) järgi, kes taimeliigi avastas 1892. aastal Tansaanias Usambra mäestikus (Ida-Aafrika).
Säntpoolia sorte on aretatud üle 40 000. Nad erinevad üksteisest lehekodariku suuruse (läbimõõt 6-40cm) ja õievärvi (valgest triibuliseni, roosad kuni violetsed, isegi kollaseid sorte on olemas) poolest. Aretatud sorte on nii täidisõileisi kui kirju-, suure- ja väikeselehelisi. Ühiseks jooneks on lihavad ja karvased lehed.
Kasvatamine pole keeruline, kuid mõningate keskkonnatingimuste suhtes on nad pirtsakad. Näiteks ei taha säntpooliad temperatuuri suuri kõikumisi, liigniiskust, kuiva õhku, kevad-suvist eredat päikest, suitsust ruumi ja tõmbetuult.
Sobivaim kasvukoha temperatuur on +18...+20°C, kui temperatuur langeb alla +10°C on mädanikud kerged tulema. Seepärast tasuks külma ilmaga taimekese kojutoomisel ta korralikult sisse pakkida. Kui toatemperatuur võibki sobiv olla, siis peaks jälgima, et aknalaud ei oleks talvel liiga külm. Selleks puhuks võib lillepoti alla asetada külma isoleeriva mati, lauajupi või penoplasti. Säntpoolia kasvab ühtviisi hästi nii ida-, lääne- kui põhjapoolsel aknal. Lõunapoolsel aknal kasvades peaks ta aga suvel olema otsese päikese eest varjus.
Kasta regulaarselt, kuid vältida vee sattumist lehtedele ja lehekodariku keskele ning mullapalli liigniiskust või läbikuivamist. Kastmisvesi peaks olema pehme ja kindlasti toasoe. Külm kastmisvesi võib mõjuda taimele hukutavalt. Õitsemise ajal ja kevad-suvisel perioodil väetada mõõdukalt, muul ajal vähe. Õitsemise lõpetanud taime umbes kuu vältel mitte väetada.
Kuna vanemad säntpooliad (enam kui 2-3 aastased) kipuvad näotuks muutuma ja õitsevad halvasti, siis tuleks neid aegajalt lehepistikute abil uuendada. Lehepistikuid võib teha aastaringselt, kuid sobivaimaks ajaks on kevad, märts-aprill. Selleks võetakse rootsuga lehti puhma keskosast (mitte võtta väga noori või vanu lehti). Lehtede pikad rootsud lõigatakse tagasi 1-2 sentimeetrini ja torgatakse turba-liivasegusse (1:1) veidi kaldu. Pott kaetakse kilega ja asetatakse sooja (+20...+22°C) ja valgesse kohta.
Kui taimed on kenasti kasvama hakanud (see võtab aega umbes poolteist kuud), istutatakse nad üksikult uude potti. Noor taim hakkab õitsema umbes poole aasta pärast. Lehepistikuid võib juurutada ka vees, kuid seal kipuvad nad kergesti mädanema minema.
Säntpooliaid saab uuendada-paljundada ka kevadise ümberistutamise käigus puhma jagamise teel. Ümberistutamisel võtakse uus pott vaid veidi suurem eelmisest. Kasvumuld peaks olema huumusrikas, nõrgalt happeline ja vett hästi läbilaskev.
Säntpooliate õitsemine jääb tavaliselt kevad-suvisesse ja sügis-talvisesse perioodi, kuid nad võivad õitseda ka muudel aegadel. Õige hoolduse korral saab õieilu väikeste vahedega nautida pea aastaringselt.
Toalillede kastmisel on soovitav kasutada toasooja vett, mõnele taimele meeldivat aga lausa kuum kohv.
"Minu vanaema nipp säntpooliate õitsema saamiseks oli valada lillepoti alustassile aeg-ajalt kuuma kohvi. Tänutäheks õitsesid säntpooliad peaaegu lakkamatult," kirjutas ajalehe Maaseudun Tulevaisuus aiandustoimetaja Säde Aarlahti.
Ta lisas, et kohvi asemel võib kasutada lihtsalt sooja vett, kuid ilmselt on ka kohvil oma võluvägi.
Astrid Lepik
Rohkem kui 20 liigiga perekond säntpoolia (Saintpaulia) kuulub gesneerialiste (Gesneriaceae) sugukonda. Armas taimeke on oma nime saanud saksa paruni Walter von Saint Paul-Illaire (1860-1910) järgi, kes taimeliigi avastas 1892. aastal Tansaanias Usambra mäestikus (Ida-Aafrika).
Säntpoolia sorte on aretatud üle 40 000. Nad erinevad üksteisest lehekodariku suuruse (läbimõõt 6-40cm) ja õievärvi (valgest triibuliseni, roosad kuni violetsed, isegi kollaseid sorte on olemas) poolest. Aretatud sorte on nii täidisõileisi kui kirju-, suure- ja väikeselehelisi. Ühiseks jooneks on lihavad ja karvased lehed.
Kasvatamine pole keeruline, kuid mõningate keskkonnatingimuste suhtes on nad pirtsakad. Näiteks ei taha säntpooliad temperatuuri suuri kõikumisi, liigniiskust, kuiva õhku, kevad-suvist eredat päikest, suitsust ruumi ja tõmbetuult.
Sobivaim kasvukoha temperatuur on +18...+20°C, kui temperatuur langeb alla +10°C on mädanikud kerged tulema. Seepärast tasuks külma ilmaga taimekese kojutoomisel ta korralikult sisse pakkida. Kui toatemperatuur võibki sobiv olla, siis peaks jälgima, et aknalaud ei oleks talvel liiga külm. Selleks puhuks võib lillepoti alla asetada külma isoleeriva mati, lauajupi või penoplasti. Säntpoolia kasvab ühtviisi hästi nii ida-, lääne- kui põhjapoolsel aknal. Lõunapoolsel aknal kasvades peaks ta aga suvel olema otsese päikese eest varjus.
Kasta regulaarselt, kuid vältida vee sattumist lehtedele ja lehekodariku keskele ning mullapalli liigniiskust või läbikuivamist. Kastmisvesi peaks olema pehme ja kindlasti toasoe. Külm kastmisvesi võib mõjuda taimele hukutavalt. Õitsemise ajal ja kevad-suvisel perioodil väetada mõõdukalt, muul ajal vähe. Õitsemise lõpetanud taime umbes kuu vältel mitte väetada.
Kuna vanemad säntpooliad (enam kui 2-3 aastased) kipuvad näotuks muutuma ja õitsevad halvasti, siis tuleks neid aegajalt lehepistikute abil uuendada. Lehepistikuid võib teha aastaringselt, kuid sobivaimaks ajaks on kevad, märts-aprill. Selleks võetakse rootsuga lehti puhma keskosast (mitte võtta väga noori või vanu lehti). Lehtede pikad rootsud lõigatakse tagasi 1-2 sentimeetrini ja torgatakse turba-liivasegusse (1:1) veidi kaldu. Pott kaetakse kilega ja asetatakse sooja (+20...+22°C) ja valgesse kohta.
Kui taimed on kenasti kasvama hakanud (see võtab aega umbes poolteist kuud), istutatakse nad üksikult uude potti. Noor taim hakkab õitsema umbes poole aasta pärast. Lehepistikuid võib juurutada ka vees, kuid seal kipuvad nad kergesti mädanema minema.
Säntpooliaid saab uuendada-paljundada ka kevadise ümberistutamise käigus puhma jagamise teel. Ümberistutamisel võtakse uus pott vaid veidi suurem eelmisest. Kasvumuld peaks olema huumusrikas, nõrgalt happeline ja vett hästi läbilaskev.
Säntpooliate õitsemine jääb tavaliselt kevad-suvisesse ja sügis-talvisesse perioodi, kuid nad võivad õitseda ka muudel aegadel. Õige hoolduse korral saab õieilu väikeste vahedega nautida pea aastaringselt.
Toalillede kastmisel on soovitav kasutada toasooja vett, mõnele taimele meeldivat aga lausa kuum kohv.
"Minu vanaema nipp säntpooliate õitsema saamiseks oli valada lillepoti alustassile aeg-ajalt kuuma kohvi. Tänutäheks õitsesid säntpooliad peaaegu lakkamatult," kirjutas ajalehe Maaseudun Tulevaisuus aiandustoimetaja Säde Aarlahti.
Ta lisas, et kohvi asemel võib kasutada lihtsalt sooja vett, kuid ilmselt on ka kohvil oma võluvägi.
Astrid Lepik
0 comments:
Post a Comment