Rida põhjuseid, miks ka parimad ebaõnnestuvad

Tundub, et mõnel meist lihtsalt läheb elus kõik paremini kui mõnel teisel. Nii vaid tundub, sest ka parimad meist eksivad, komistavad ja kukuvad. Miks nii aga juhtub? Põhjuseid on palju, kuid need pole sugugi vaid nö valitute jaoks. Kindlasti leiad eneselegi midagi õpetuseks.

1. Motivatsioonipuudus
   Inimese annetest pole mingit kasu, kui ta pole motiveeritud neid kasutama. Tulemusele aitab kaasa nii välise motivatsiooni (näiteks sotsiaalne heakskiit) kui ka sisemise motivatsiooni (rahuldus hästi tehtud tööst) olemasolu.
2. Liigne impulssiivsus
   Liigne impulssiivsus võib parima tulemuse saamist segama hakata. Paljud inimesed ei kasuta probleemi lahendamiseks kõiki oma vaimseid võimeid, vaid järgivad esimest mõtet, mis pähe tuleb.
3. Järjekindluse puudus
   Mõned annavad liiga kergelt alla, samas kui teised ei suuda ka siis lõpetada, kui ebaõnnestumist on juba selgelt näha.
4. Valede oskuste kasutamine
   Inimesed ei pruugi ülesande lahendamiseks kasutada oma parimaid selleks sobivaid oskusi ja teadmisi.
5. Võimetus mõtted teoks teha
   Mõned tunduvad olevat takerdunud mõtetesse. Neil on palju häid mõtteid, ent nad suudavad need harva teoks teha.
6. Protsessi liigne nautimine
   Kui naudid liigselt tegutsemisprotsessi, ei pruugi sa lõpptulemusele piisavalt palju tähelepanu pöörata, et head tulemust saada.
7. Võimetus töid lõpetada
   Mõne jaoks ei saa töö kunagi valmis. Võib-olla tähendab see kartust mõtte ees, mida järgmiseks teha või lootusetut pisiasjadesse takerdumist.
8. Suutmatus projekte käivitada
   Kui sa ei soovi või ei suuda projekte algatada, võib see tähendada otsustamisjulguse puudumist või hirmu kohustuste ees.
9. Hirm ebaõnnestuda
   Kui väldid elus kõiki võitlusi, ei saa oodata ka häid tulemusi.
10. Edasilükkamine
    Kui sa ei suuda tegutseda stressitingimustes, on oht keskenduda väikestele asjadele, lükates samas edasi oluliste tegevuste kallale asumist.
11. Kalduvus otsida süüdlasi
    Mõned meist süüdistavad iseennast isegi pisima vea pärast, teised aga otsivad kõigele alati teiste hulgast süüdlasi.
12. Liigne enesehaletsus
    Mõned meist kulutavad iseenda hädadele mõtlemisele rohkem aega kui hädasid põhjustavate probleemide lahendamisele.
13. Liigne sõltuvus
    Mõned meist ootavad, et nende eest tehtaks ära asjad, mida nad peaksid ise lahendama.
14. Eraelule keskendumine
    Mõned meist lasevad eraelulistel probleemidel töötegemist liigselt segada. Elu jooksul tuleb ette nii õnne kui ka kurbust, aga oluline on mitte kaotada suuremat perspektiivi.
15. Kontsentreerumisvõime puudumine
    Isegi väga intelligentsetel inimestel võib tekkida keskendumisega probleeme.
16. Liiga vähene või liigne tegutsemine
    Liiga paljude kohustuste võtmine võib lõppeda sellega, et ükski ülesannetest ei saa õigeks ajaks täidetud. Liiga väheste ülesannete täitmine võib tähendada käestlastud võimalusi ja tulemuslikkuse vähenemist.
17. Võimetus rahulolutunnet edasi lükata
    Mõned premeerivad ennast ja saavad ka teistelt kiita väikeste lõpetatud asjade pärast, samas vältides tähtsamaid tegevusi, mis võiksid tuua veelgi suuremat kiitust.
18. Oskamatus näha suurt pilti
    Mõned takerduvad detailidesse, suutmata näha suuremat pilti projektidest, mida täidetakse.
19. Suutmatus tasakaalustada kriitikat, analüütilist mõtlemist ning loovust
    On oluline oskus õppida mõistma, millist lähenemisviisi ühes või teises situatsioonis oodatakse.
20. Liiga palju või liiga vähe enesekindlust
    Enesekindluse puudus võib hävitada inimese võime asju ära teha. Samas liiga enesekindlad inimesed ei saa sageli aru, millal on õige aeg oma vigu tunnistada või teistelt abi küsida.

sekretar.ee
04. august 2010