Toidu pH-l põhinev superdieet

Proteiinidieet, rohelise tee dieet, staaridieet, veinidieet... Äärmuslike piinamisplaanide seas tõstavad aina enam pead ka päris normaalsele toitumisele sarnanevad dieedid. Selliste söömiskavade jaoks pole sugugi tarvis maniakaal-anorektilist närvisüsteemi ja tahtejõudu, päevad mööduvad ilma nälja- ja nõrkusetundeta. Üks tervislikkust rõhutavaid dieete on toidu aluselisusel ja happelisusel põhinev toidusoovituste kava.

Kui enamik klassikalisi dieete keskendub kaloritega arveldamisele, siis toidu pH-l põhinev söömine jagab toiduained aluselisteks ja happelisteks. Inimese vere pH on kergelt aluseline ning kõigub 7.35 ja 7.45 vahel. pH-d väärtuses 7.0 peetakse neutraalseks, sellest madalamad numbrid viitavad happelistele ning kõrgemad aluselistele omadustele. Kui meie vere pH on normist väljas – pole oluline, kas suurem või väiksem – tekivad tervisehäired või sellele viitavad algsümptomid. Häiritud saab toitainete ja mineraalide imendumine, rakud ei suuda toota piisavalt energiat ja kahjustunud koed taastuvad aeglaselt. Samuti ei suuda happelised rakud mürgiseid raskemetalle efektiivselt kehale kahjutuks muuta, mis võib kaasa aidata kasvajarakkude vohamisele. Keha muutub väsimusele ja haigustele vastuvõtlikuks.

Mis on kõrge pH taseme põhjustajateks?
Kurb tõdeda, kuid organismis lokkav happeline pH on enamasti meie oma käitumise ja harjumuste tagajärg. Number üks põhjus happelise keskkonna tekkeks on meie igapäevane toidulaud. Olulised faktorid on ka stress, suitsetamine, sage alkoholi tarbimine ning üldse erinevad kehas toimuvad reaktsioonid, mis väljutavad rakkudest hapnikku ning toitaineid. Probleem tekib siis, kui toidus pole piisavalt happelisust kompenseerivaid aluselisi mineraale. Kui keha ei saa piisavalt kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi ja magneesiumi, tekivad rakkudes happed. Siit võivadki alguse saada erinevad tervisehädad.

Millised on soovitused?
Toidu aluselisust/happelisust arvestav dieet võimaldab nutuseid olukordi ennetada ja parandada. Üldine soovitus on süüa toiduaineid, mis tekitavad kehas aluselise keskkonna ja aitavad nii rakkudel paremini ja efektiivsemalt toimetada. Väga oluline on aluseliste ja happeliste toiduainete optimaalne tasakaal. Hea tervise säilitamiseks peaks 60% toidulauast moodustama aluselised ja 40% happelised toiduained. Kui väsimus ja haigusemärgid on juba kohal, tuleb olla kriitilisem – 80 % aluselisi ning 20% happelisi toiduaineid.

Millised toiduained on aluselised ja millised happelised?
Aluseliste toiduainete hulka kuulub kõikvõimalik värske kraam: enamik puuvilju (ka kuivatatud) ja kõik rohelised köögiviljad, marjad, herned, oad ja läätsed, seened, tofu, pähklid, mandlid ja seemned, värsked puuviljamahlad ning kõik köögiviljamahlad, vürtsid ja maitseained. Happelised on kõik meile harjumuslik - liha, kala, piimatooted, munad ning teraviljatooted, suhkur, kohv, karastusjoogid ja alkohol. Üks suur kahjutegija on aspartaam ehk suhkruasendaja, mille vähkitekitavat toimet uuritakse juba aastakümneid. Hea on teada, et suhkruasendajat on lisatud ka kõikidele light-jookidele. Seetõttu pole Cola Light suurem asi dieedijook, olematust kalorisisaldusest hoolimata.

Esialgselt jätab see toiduainete jaotus mulje, et igapäevast toitu enam süüa ei saagi ning tuleb minna üle täielikule taimetoitlusele. Tegelikult see nii pole – nagu eelpool mainitud, on oluline luua tasakaal ning hoida aluselised toiduained lihtsalt ülekaalus. Nagu öeldud – 60% aluselist ning neljakümne ulatuses happelist kraami on igati tervislik lähenemine.

Kuidas saab sidrun olla aluseline ja kanaliha happeline?
Oluline on teada, et toiduaine happelist/aluselist reaktsiooni tekitav toime ja toiduaine enda pH on kaks erinevat asja. Nii on näiteks tsitruseliste puuviljade pH happeline, kuid organimis seedimise ja imendumise käigus tekkivad lõppsaadused aluselised. Just seetõttu on sidrun ja sidrunimahk aluseliste omadustega toiduainete nimekirjas. Sama loogika alusel on liha ja teised loomsed produktid algselt aluselised, kuid jätavad seedimise järgselt kehasse arvukalt happelisi ühendeid.

Miks on pH-d arvestav dieet alles viimastel aastatel huviorbiiti tõusnud?

Põhjuseks on aina kiirenev elustiil, mille tõttu happeliste toiduainete osakaal meie igapäevamenüüs aina kasvab. Esiplaanile tõusevad kiiresti valmivad ja sageli ebatervislikud toidud, mis on tugevalt happelised, tõstavad kehakaalu ning kurnavad keha energiast ja elujõust tühjaks. Kui esialgu arvati energipuuduse põhjus olevat lisakilodes ja prooviti neid järjekindla kalorilugemisega kaotada, siis nüüd näitavad uuringud, et madal kalorisisaldus või ühekülgne dieet (nt proteiinidieet) vähendavad energiataset veelgi. Kiiresti kaotatud kilod ei too tervist, heaolu võtmeks pole üksnes normis kaalunumber. Toiduainete aluselisusel põhinev dieet läheneb kehale mitmekülgselt ning loob organismis tasakaalu. Just tasakaal - mitte ekstreemsused – aitavad kehal normaalselt toimetada ja tekkinud ebakõlad (nagu ülekaal, aga ka suuremad tervisehäired) eemale hoida. See dieet pole lühiajaline toitumine, et muutuda numbrist 46 numbriks 38. Aluseliseline dieet on pigem toitumine oma tervise huvides ja seda kogu eluks. Eluks, mis on täis energiat, tervist ja tegutsemistahet. Ning igaühe soovitud kaalunumber tuleb - iseenesest.


Kairi Look
Füsioteraapia ja liikumisteaduste magister
Amsterdam Vrije Universiteit