Veini serveerimine ja toiduga sobitamine‏

Kodune veinitegu on jõudnud niikaugele, et suurem osa tänavusi veine on valmis ja ilusasti keldris riiulitel oma avamise aega ootamas. Millisel puhul milline vein avada?

Koduveini serveerimisse ja toiduga sobitamisse võib suhtuda sama tõsiselt kui peente viinamarjaveinide serveerimisse ja sobitamisse. Muidugi võib omatehtud veini rüübata ka savikruusist, kuid veini parimad omadused toob siiski esile õige klaas.
Klaasid
Sobib universaalne tulbikujuline läbipaistev klaas. Proovige oma veini siiski ka eri kujuga klaasidest – äkki toob ümar Burgundia veini klaas teie veini omadused, lõhna ja maitse palju paremini esile kui pikliku kujuga Bordeaux’ klaas.
Dessertveine ehk magusaid veine juuakse väiksemast klaasist kui kuivi lauaveine.
Õige temperatuur
Üldine reegel on, et heledamaid veine juuakse jahedamalt ja punasemaid soojemalt. Vein soojeneb ka klaasi valades kohe paari kraadi võrra, seega võib vein pudelist välja valamise ajal olla tsipa jahedam, kui seda jooma hakates.
Serveerimistemperatuur
Kuiv valge lauavein (õunavein, valge sõstar, rabarber, roheline tikker, alõtša) 6–8°.
Poolkuiv valge vein (samad mis eelmised, maitselt pisut magusamad) 9–11°.
Kuiv kerge punane vein (maasikas, vaarikas, punane sõstar) 10–12°.
Täidlane punane vein (must sõstar, kreek, aroonia, kirss) 14–16°.
Dessertveinid 16–18°.
Toiduga sobitamine
Kleepuvalt magusat kodust õunaveini loomalihaprae juurde rüübates kaotavad nii vein kui ka söök, samamoodi ei klapi omavahel kokku lõikavalt hapu vein ja magus sefiiritort. Kuidas siis valida nii, et maitseksid hästi nii söök kui jook?
Kuna iga veinimeister teeb kas või punasesõstraveini omamoodi ja tulemused ei sarnane üksteisega ka mitte aastate lõikes, siis ei saa absoluutse tõena võtta soovitust
à la õunaveini võtke praekana kõrvale ja vaarikaveini hautatud pardi kõrvale. (Kui jutt on kuivadest veinidest, siis võib neid kooslusi proovida küll.) Pigem on võimalik jagada üldisi näpunäiteid.
Kodune vahuvein, kuiv õunašampanja – aperitiiviks (söögiisu tekitajaks), salati ja eelroogade kõrvale, aga ka prae kõrvale.
Heledad kuivad lauaveinid – õuna-, valgesõstra-, rabarberi-, rohelise tikri, alõtšavein – suupistete, kergete salatite, külmade kalalõikude juurde.
Heledad poolkuivad lauaveinid – õuna-, rabarberi-, valgesõstravein, roosad veinid nagu maasika-rabarberivein – soojade kana- ja kalatoitude kõrvale, muude heledate kastmetega linnulihatoitude juurde.
Punased poolkuivad veinid – maasika-, vaarika-, tikri-, jõhvikavein, punase sõstra segud – sealiha, eri kastmetega loomaliha, pardiprae kõrvale.
Tugevamaitselised kuivad punased/tumedad veinid – mustasõstra-, kirsi-, aroonia-, ploomi-, kree-
gi-, aroonia-, pihlakavein – seltskonnaveinina iseseisvalt nautimiseks, aga ka metsloomaprae ja tumedas kastmes loomaliha kõrvale.
Dessertveinid sobivad näiteks soolase sinihallitusjuustuga, aga ka paljude magustoitudega – õunavein õuna- või kohupiimakoogiga, mustasõstravein marjakoogiga jne.
(Peatükk on pärit Tiina Kuuleri “Koduveini aabitsast”)