Abrahami 3 seadust‏

Abraham on “grupp mitte-füüsilisi õpetajaid”, kes räägib läbi tunnustatud õpetlaste Jerry ja Esther Hicks’i. Esther kutsub Abrahami ääretuks intelligentsuseks, Jerry arvates on tegemist kõige puhtama armastuse vormiga, millega ta eales kokku on puutunud.
Esther ja Jerry Hicks loovad Abraham-Hicksi õpetuse meie loomuliku heaolu avaldumise lubamise kunstist. Nad viivad läbi ligikaudu 60 avatud esitlust aastas. Hicksid on jaganud Abrahami õpetusi juba aastast 1988 ning avaldanud hulgaliselt populaarseid raamatuid, viinud läbi seminare ning kõige lisaks veel mitmeid CD ja DVD'sid. Abrahami õpetused tulevad kanalduse (channeling) kaudu (Esther Hicks on vahendajaks). Estheri ja Jerry jaoks on elu peamine eesmärk tunda elust rõõmu ning koos mittefüüsilisest maailmast Õpetajate Õpetaja Abrahamiga jagavad nad sügavaid äratundmisi elust. Keskendu sellele, mida kuuled. Ja see on Su südame hääl. Põksumas veidike kiiremini ja veidike tõelisemalt. See on täpipealt Abrahami hääl. Olles seda korra kuulnud, ei ole Sinu elu enam kunagi endine.
Kõik, mida me mõistma peame, on see, et negatiivsete emotsioonide tundmine on märk, et meie käesolevad mõtted loovad reaalsust, mida me kogeda ei soovi. See protsess toimib enamasti alateadlikult. Mõtetega, mis tunduvad negatiivsetena, tõukame me soovitut eemale. Õige vastus negatiivsetele emotsioonidele on Abrahami järgi see, et selle asemel, et üritada aru saada, mis meiega valesti on, prooviksime lihtsalt mõelda teistsuguseid mõtteid, kuni leiame need, mis meie olemise heaks teevad. Tehes nii, loome me automaatselt seda, mida me tahame. See, millele me keskendume, seda me ka loome.
Kui meie negatiivsed emotsioonid on nii tugevad, et mitte ükski korrigeeriv mõte neid kustutada ei suuda, soovitab Abraham meil lihtsalt teha midagi, ükskõik mida, mis viiks meie mõtted sellelt eemale. Selleks võib kasutada näiteks hingamist ja meditatsiooni. Hiljem võime me siis iseendalt küsida: “Mis on see, mida ma selles valdkonnas luua tahan?” Ja alustage soovitut puudutavate positiivsete emotsioonide loomist.
Kui me läbi isikliku kogemuse oleme mõistnud, et võime luua mida iganes me tahame, hirm kaob. Hirm on põhjustatud valedest arusaamadest, et keegi teine võib negatiivseid sündmusi meie ellu tuua. Me ise oleme oma reaalsuse kujundajad, me teeme seda oma mõtete ning tunnetega.
Ja kui hirm kaob, ei kehti enam ükski psühholoogiline teooria, kuna nad kõik põhinevad hirmul. Kui me mõistame, et keegi teine ei saa meie elusid luua, kui oleme selle igapäevasesse kasutusse võtnud ning saavutanud tulemusi, kaob hirm teiste inimeste ees ning me võime neid vaadata Täiusliku Armastusega.  
1.    Külgetõmbe Seadus: “Sarnane tõmbab sarnast.”
Abrahami järgi toimib külgetõmme läbi mõtete. Emotsioonid “kiirendavad” protsessi, kuid mõtted algatavad selle. Pole tähtis, kas me mõtleme millegi tahtmise või mitte tahtmise peale, me tõmbame seda, mille peale  mõtleme, enda poole.
Abrahami järgi demonstreerib Külgetõmbe Seaduse rakendumist tegelikkuses väga hästi hommikul vale jalaga voodist välja astumine. Paljud meist on kindlasti tähele pannud, et alustades päeva negatiivselt, tõmbame me sarnaseid kogemusi külge ka hiljem päeva jooksul.
“Kui sa tunned end paksuna,” ütleb Abraham, “ei muutu sa saledusele külgetõmbavaks. Kui sa tunned end vaesena, ei tõmba sa külge küllust.”
2.    Teadvustatud Loomise Seadus: “Sina ja ainult Sina oled oma kogemuse looja.”
Abraham ütleb: “Kõik asjad sinu elus ning sinu ümber on kutsutud/loodud sinu enda poolt.” See ei tähenda seda, et teeme seda meelega. Me võime luua ka “kogemata/ebateadlikult”. Tegelikkuses alati, kui me ei vali/kontrolli oma mõtteid, loome me ebateadlikult, “kogemata”. Kõik, millele me keskendume, seda me ka oma ellu tõmbame ja mida rohkem emotsioone me sellele mõttele - olgu see siis positiivne või negatiivne - lisame, seda kiiremini meie kutse vastuse leiab. Näiteks, kui kujustame rikasolemist ning naudime seda kogemust kogu südamest, tõmbame enda poole “rikkust ning rõõmu”. Kuid kui kujustame rikkust ning oleme samal ajal õnnetud, et me seda veel saavutanud pole, tõukab meie rahulolematus külluse kogemust eemale. Selle asemel tõmbame me enda poole kogemusi, mis peegeldavad meie meeleseisundit. Näiteks siis, kui vaatame rikkaid inimesi ning tunneme end õnnetutena, et me pole üks nende seast, tõmbame ligi vaesust.
Kui me oleme midagi kujustanud, peame me vaatama selle peale, mitte lootuse, vaid täieliku veendumusega, et see aset leiab. Abraham palub meil uskuda oma loomingu toimimisse, nii nagu meie usume poe olemasolusse, kui läheme näiteks saiakesi ostma. Me ei lähe ju välja, seades kahtluse alla poe olemasolu. Me isegi ei mõtle selle peale, kas see on olemas või mitte. Samal viisil soovitab Abraham meil uskuda, et kui oleme midagi teadlikult loonud, on see olemas sama kindlalt nagu pood, kus me iga päev käime. Kui me selles kahtleme, oleme teele saatnud teise loomingu, poodi-pole-loomingu, mis on n-ö “vigane/ebaõnnestunud looming”.
Vaatamata sellele, kas me valime või ei vali oma mõtteid, loovad nad siiski meie reaalsust.
3.  Lubamise Seadus: “Ma olen see, kes ma olen ja sina oled see, kes sina oled ning ma tunnen rõõmu meie erinevustest.”
Abraham ütleb, et enamus meist tuli sellesse ellu arusaamisega esimesest kahest seadusest ning töötavad nüüd Lubamise Seadusega.
Selle seaduse illustreerimiseks kasutab ta sageli kondiitriäri analoogi. Te astute sisse ning näete, et pakutakse nii kaeraküpsiseid kui ka šokolaadiküpsiseid. Teile ei meeldi kaeraküpsised ning te ostate šokolaadiküpsiseid. Keegi teine jälle eelistab kaeraküpsiseid. Kõik on hästi.
Kuid sageli on nii, et oma šokolaadiküpsiste nautimise ning teistele nende kogemuste lubamise asemel võime me hoopis hakata kaeraküpsiste vastu protesteerima, kuna nad meile ei meeldi. Miks? Sest meil on idee, et kui lubame kaeraküpsistel edasi eksisteerida, vallutavad nad maailma. Et me ei saa enam šokolaadiküpsiseid, mida me eelistame.
Kui me tõeliselt mõistame, et mitte keegi teine ei saa meie kogemust luua, võime me lubada ka teistel olla need, kes nemad on. Ka rõhutab Abraham seda, et “lubamine” ei tähenda sallivust. Kui me oleme kellegi suhtes sallivad, laseme me neil teha seda, mida nad tahavad, kuid tunneme selle suhtes siiski negatiivseid emotsioone. “Lubamine tähendab seevastu rõõmu tundmist mitmesusest, mille läbi meie Universum üleüldse eksisteerida saab.”
Meie juhtimissüsteem
Negatiivsed emotsioonid on Abrahami järgi sõnumid meie Sisemiselt Olemuselt (Kõrgemalt Minalt), mis ütlevad meile, et see, mida me mõtleme ning tunneme, loob midagi, mida me ei taha. Abraham kutsub emotsioone meie “juhtimissüsteemiks.” Kui tunneme end hästi, ütleb see meile, et meie mõtted loovad seda, mida me tahame. Kui tunneme end halvasti, on sõnumiks see, et loome midagi “ebaõnnestunut”.
Abraham soovitab, et alustaksime igat päeva sellega, et ütleksime endale, et just täna juhtuvad minuga parimad asjad. Kuigi me ei tea, mis võib meiega sellel päeval juhtuda, võime me afirmeerida, et kõik, mis iganes aset leiab, on meie kõrgeimaks hüvanguks ning et meil on alati kõik vastused kõrgemate valikute tegemiseks.
“Tehes nii,” ütleb Abraham, “et alustate iga päeva selle mõttega, rullub elu teie ees lahti nagu imeline seiklus. Küllus, raha, suhted, tervis – kõik, mida te soovite ning ootate, voolavad imelisel, rõõmupakkuval moel teie elukogemusse ning te hakkate elama nii, nagu te enne kehastumist plaanisite.
Kõik, mida te tegema peate, on leida mõtted, mis tekitavad teis häid tundeid, kui te raha peale mõtlete, ning te muutute selle suhtes magnetiliseks.”



Triin Tisler

Allikas: Valgusesaar.ee / Susan Barber; spiritofmaat.com