Loomne toit on parim vitamiin B12 allikas ja täistaimetoitlane peab lisandit juurde võtma?‏

Pole tõsi, et vitamiini B12 saab ainult loomsest. Taimsest saab samuti B12 vitamiini, pealegi, kehale palju tervislikumal viisil.
Ütlen, ette ära, et kirjutan siin lähemalt, mis see vitamiin B12 üldse on, kust see tuleb, kuidas see meie kehades toimib ja miks inimestel võib selle puudus tekkida. Kui sa seda kõike tead, ei anna sind enam B12 teemal lollitada :).
Tead sa, kust vitamiinid tulevad?
Peale selle, et vitamiine saab apteegist osta, et neid on lisatud hommikuhelvestesse ja mahladesse ja et neid saab puuviljadest – kust veel? Vitamiinid on lihtsalt pisikesed orgaanilised ühendid, toitained, mis on inimesele eluks vajalikud. Suurim vitamiinide grupp on B-grupi vitamiinid, nende peamine ülesanne on aidata ensüüme (pisikesed aktiivsed valgud, mis aitavad toidust toitained vabastada).
Vitamiinid on bakterite poolt sünteesitud, nende ainevahetuse tulemus. Enamik meie vitamiine on toodetud pinnasebakterite poolt.^1,2

Nii et vitamiinid on põhimõtteliselt bakterite kaka³- mmm, nämma :D.

Vitamiinini B12 jõudsid teadlased alles 1948. aastal, pärast pikki katseid loomadel ja inimestel.⁴ B12 on vesilahustuv vitamiin, mis on vajalik aju ja närvisüsteemi tööks ning vereloomeks. Seda vitamiini sünteesivad teadaolevalt ainult bakterid ja vetikad. On võimalik, et inimese seedekulglas olevad bakterid suudavad sünteesida kogu vajaliku B12. Mitmed rohtu söövad loomad saavad vitamiini B12 süües oma väljaheiteid.⁵ Mõneti on mainitud, et nii saab „B12-laksu“ ka pisike laps, kui ta väiksena hea meelega oma kakaga mängib ja seda maitseb (ei tasu nina krimpsutada, rinnapiimal oleva väikese lapse kaka pole selline nagu täiskasvanud inimese oma, kes sööb loomset toitu ja palju erinevat toitu korraga, mistõttu tema väljaheide haiseb rämedalt kogu sellest mädanemisest ja käärimisest).
Kuidas moodne põllumajandus meie B12 elimineeris
Mida tegid inimesed tuhandeid aastat tagasi, siis ju polnud mingit B12 lisandit? Aegade algusest peale on inimesed saanud põhilised vitamiinid ja mineraalid puuviljadest ning juurviljadest, teadmata, et neid sealt üldse saavad. Või et mis need vitamiinid ja mineraalid on :).
Kui B12 40ndate lõpus sünteesitud sai, tuli ju kohe tööstusrevolutsioon! Popp oli tarbida pakendatud toitu, elada linnas, suitsetada nagu korsten, süüa tablette, osta pesumasin… See oli maailmasõjajärgne aeg ning inimesed võtsid nii vabalt kui said, et unustada ja tuimestada oma tegusid. Massitarbimine ja meeletu tootmine olid just hoo sisse saanud.
Ja aegade algusest peale puuviljades-juurviljades olnud B12 oli selleks ajaks juba hävitamisel.
Taimed ei tooda ise vitamiine, nad imavad need juurte kaudu endale sisse. Uuringud näitavad, et taimed, mis kasvavad elavas pinnases, kus on hea konsentratsioon B12 vitamiini, imevad selle toitaine endasse. Samas, elutus pinnases B12 pole.¹
1942. aastast, moodsa põllumajanduse algusest, kui Bayer ja teised kemikaalitootjad hakkasid maailmasõdadest järele jäänud keemiarelvi ümber töötlema kasutuseks pestitsiidideks ja väetisteks, on põllupidajad tahtmatult bakterid pinnasest välja steriliseerinud. Tulemuseks on taimepõhine B12 peaaegu välja surnud. Seda tausta arvestades on arusaadav, miks toitaineid uurivad teadlased taimedest tavaliselt B12 ei leia – sest proovid võetakse surnud pinnases kasvanud taimedelt. Rikkalikult kompostitud pinnases orgaaniliselt kasvatatud taimedel seda probleemi pole. Lisaks, me ju peseme ja küürime oma sööki. Veganid, kes söövad rikkalikul mullal orgaaniliselt kasvatatud taimi ega pese neid enne meeletult, peaks saama piisavalt vitamiini B12.⁶
B12 on bakterite jääkprodukt, nad eritavad seda pinnasesse ning loomad (ka inimene), kes taimi söövad, saavad selle enda kehasse. On teada, et taimed, mis on kasvanud kompostitud bioaktiivses orgaanilises mullas, sisaldavad vitamiini B12. Pinnases peavad olema mineraalid, kaasa arvatud koobalt kobalamiini molekulideks. Põllumajanduse eesmärk peaks olema pinnasele mikroorganismide (tagasi)andmine. Ebaloomulikud põllumajandustavad on teinud selle toitaine massidele täiesti kättesaamatuks. Ning ebaloomulik dieet ja elustiil taganud, et see ei imendu ega leia õiget kasutust meie kehas isegi siis, kui seda toiduga sisse sööme.³
Mäletsejad (nagu lehmad, kitsed, lambad, kaelkirjakud, laamad, pühvlid ja hirved) on unikaalsed, kuna B12 tootvad bakterid on neil maos, kust see läheb edasi peensoolde, et imenduda. Lõvid ja tiigrid saavad oma B12 süües mäletsejaid.⁷
Mis on B12 ja kuidas see meie kehas toimib
Kaks vitamiin B12 koensüümi, mis on teadaolevalt imetajate kudedes aktiivsed on 5-deoksiadenosüülkobalamiin ja metüülkobalamiin. Kui need eraldamisel valgust saavad teevad nad läbi fotolüüsi ning hävivad. Loomulik B12 leidub ainult taimedes ja loomades ning see on ainus vorm, mida saab nimetada koensüüm B12ks.⁸
Viimased 26 aastat elus taimetoiduga inimesi ravinud Dr Rick Dina selgitus:
Vitamiin B12 kaks aktiivset vormi on metüülkobalamiin ja 5-deoksi-adenosüül-kobalamiin. Metüülkobalamiin on selline, mida keha saab kohe kasutada. 5deoksiadenosüülkobalamiin on maksas hoiustamise vorm. Tsüano-kobalamiin on kõige stabiilsem B12 vorm, seepärast kasutatakse lisandite tegemisel enamasti seda.
Tsüanokobalamiin on loomsetest kudedest eraldamise ajal saastatud mürgise tsüaniidiga. Põhimõtteliselt lisatakse tsüaniidi seepärast, et see aitab moodustuda vitamiinile iseloomulikud suured molekulid ning ühtlasi aitab eraldada B12 käärimisvedelikest ja maksahomogenaatidest. Kuid keha ei kasuta tsüanokobalamiini otse, maksas eraldatakse tsüaniidi molekul kobalamiinist ning lisatakse metüülgrupp, et tekiks metüül-kobalamiin.
Kehas olev kaalium võib aga tsüaniidiga reageerida ja moodustada ohtliku kaaliumtsüaniidi, mida kasutakse gaasimürgina. Kobalamiin kombineerub ka näiteks nitritega, kloriidi ja sulfuriga, tulemus on mürgine. 24 tunni jooksul on enamik (90%) tsüanokobalamiinist kehast välja viidud.⁸
Nii, aga kui nüüd maksas on tsüanokobalamiinist tsüaniid ära võetud ja metüülgrupp otsa pandud, siis mis see metüülgrupp üldse on?
Metüülgrupid tekivad peamiselt N-Methyl-Tetrahydrofolaadist ehk passiivsest foolhappest. Kui kobalamiin võtab metüülgrupi passiivselt foolhappelt, aktiveerides nii foolhappe, viiakse metüülgrupp sealt edasi aminohappe homotsüsteiini juurde, mis konventeerib homotsüsteiini metioniiniks. On teada, et homotsüsteiin tekitab veresooni kahjustavat põletikku. Metioniin aga ei kahjusta veresooni, vaid on tuntud serotoniini eelkäijana (tähtis neurotransmitter, oluline normaalseks aju tegevuseks, osaleb vastutuses tujude ja heaolu eest). Kui meie keha ei muuda homotsüsteiini metioniiniks, ei teki meil piisavalt serotoniini.
Ka aktiivne foolhape täidab kehas mitmeid tähtsaid ülesaneid, neist üheks on oluline roll DNA paljundamisel. Seda on oluline teada, mõistmaks, kuidas B12 puudus võib kaasa tuua aneemia. Keskmiselt elab üks punane verelible 120 päeva. Kui punaste vereliblede moodustumise eest vastutav DNA ei suuda korralikult paljundada, on tulemuseks see, et pole piisavalt punaseid vereliblesid, mis kannaks kehas hapnikku laiali.
Mida kauem selline olukord kestab, seda tõenäolisemaks saab närvirakkude kahjustus. Nimelt ei suuda närvirakud siis piisavalt kiiresti uueneda, et ülejäänud rakkude uuenemisega sammu pidada. Just siis tekib tundetus ja surin näppudes ning varvastes, kehv tasakaal ja koordinatsioon, häiritud mõtlemine, depressioon, tundlikkus vibratsiooni suhtes, tinin kõrvades, võimalik, et isegi dementsus. Piisavalt vara jaole saades, saab neid tagasi pöörata.
Nüüd saab ka aru, kuidas tekib kõrgenenud homotsüsteiini tase, mis omakorda toob kaasa veresoonte haigused ning annab panuse üleüldise heaolutunde kaotusesse läbi madala serotoniini taseme.
Kui keha ei saa kõigeks eelnevaks piisavalt B12 vitamiini, pöördub ta teise B12 vormi poole – 5-adenosüülkobalamiini (lühidalt SAM) poole, mida hoitakse maksas. Just seda läheb vaja müeliiniks – valge plastiline aine, mis ümbritseb kesknärvisüsteemi kiudusid ja aitab närvirakkudel juhtida elektriimpulsse. Maks suudab varustada aastate, vahel isegi kümnendite jagu SAMi.
Seega B12 on seotud foolhappe aktiveerimise, homotsüsteiini taseme alandamise ning serotoniini ja SAMi tootmisega.
Lähme nüüd korraks tagasi tsüaniidi juurde. Mõned ütlevad, et on okei kasutada ka tsüanokobalamiini, sest tsüaniidi leiab ka looduslikest allikatest – peamiselt mandlitest ja kiviga puuviljadest – ning need sisaldavad seda rohkem kui me saaksime ühe tsüanokobalamiini tabletiga, ent siin on oluline vahe… Nimelt on ju looduslikud allikad looduslikud ja meie maks saab sellise tsüaniidi lammutamisega väga kergelt hakkama.⁹
Tsüanokobalamiini efektiivsus B12na on ka teadusmaailmas küsimuse alla seatud.¹⁰
Tagatipuks võib olla ka nii, et kehas loomsest B12 eraldamine võib kaasa tuua nähte, mida peetakse osaks „normaalsest vananemisest“.¹¹
Inimese keha toodab ka B12
Vähe räägitud B12 allikateks on ka bakterid suus ja hammastel, ninaneelus, mandlitel ja mandlipesadel, kurgus, söögitorus, keele põhjas ja ülemistes bronhides ning ka peensoole ülaosas ning terves soolestikus. Nii et inimese kehas on bakterid, mis toodavad B12 alates suust ja lõpetades pärakuga. Selle imendumine toimub otse läbi limamembraanide. Need allikad iseenesest varustavad täistaimetoitlaste vähese vajaduse vitamiin B12 koensüümiga. Eriti arvestades, et neil pole selle vitamiini järgi sama suur vajadus kui tavadieedi järgijatel.
Loomuliku kobalamiini puuduse põhiliseks põhjuseks on seedimisprobleemid, imendumishäired ja soolehaigused, kus keha ei saa kasutada mitmesuguseid toidus esinevaid kobalamiine ning soolestikus toodetavaid kobalamiine, nagu näiteks gastriidi puhul.⁸
Nende bakterite tõttu esineb inimestel harva B12 puudujäägist tingitud haigusi, ka neil, kes on eluaegsed veganid. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, siin toodetakse enamus meie B12st. Väidetavalt on nii, et kuna B12 tootmine toimub selle imendumisest allpool, siis me ei saa oma bakteritest nii suur kasu, kui me just oma väljaheiteid ei söö. Inimese, lehma, kana ja lamba väljaheide sisaldab suures koguses inimaktiivset B12. Need, kes loomasõnnikuga oma juurvilju väetavad, saavad kindlalt B12 kätte.⁷
B12 puudus tingitud häirunud seedetraktist
Arstid ja teadlased, kes vähegi teemaga kursis ja seda uurinud on ühel nõul, et ennekõike on B12 puuduse põhjuseks seedekulgla haigused või häired.
Ühe ulatuslikuma toitumisuuringu ja sellel põhineva raamatu The China Study autor T. Colin Campbell rääkis 2012. aasta kevadel toimunud FoodRevolution konverentsil, et B12 puudujääk pole sugugi ainult veganite teema. „Arvatakse, et B12 puudujääk on tavaline veganitel. Aga see on väga tavaline ka lihasööjate seas. Olen seda lähemalt uurinud ja puudujäägid on tavalisemad omnivooridel kui taimetoitlastel ja täistaimetoitlastel. Madal tase on üks asi, aga imendumine hoopis midagi muud.“
Tuntud ja tunnustatud Natural Hygene suuna doktor Vivian V. Vetrano kirjutab artiklis „Rethinking and Clarifying the B12 issue“ („Mõeldes ümber ja selgitades B12 teemat“): „Pole olemas sellist asja nagu B12 puudujääk, isegi 100% toorveganitel, sest seda toodavad meile soolestiku bakterid. Nii öelda B12 puudujäägi probleem on tegelikult toidu puudulik seedimine ja imendumine.“
Et vitamiin B12 peensoolest efektiivselt imenduks, on juurde vaja kofaktorit. Meie mao sein toodab ainet, mida kutsutakse sisemiseks teguriks (intrinsic factor), mis pärast toidu seedimist maos kombineerub B12ga. See sisemise faktori ja B12 liit reisib siis koos peensoole lõppu, kust imendub. Probleem tekib aga siis, kui mao seinad on aastatepikkuse ebatervisliku dieedi tulemusena rikutud ning seeläbi suutmatud tootma vesinikkloriidhapet ja sisemist faktorit.⁷
Ilma sisemise faktorita on B12 imendumine üsna kehva ning ilma vesinikkloriidhappeta ei õnnestu seda toidust vabastada.
Ent on veel põhjuseid, miks B12 ei imendu: parasiidid, maksa- ja neeruhaigused ning vale toitumine.⁹
Enamikul inimestel on vähemalt 3 aasta varu.¹ Et seda vitamiini toodetakse ka inimese kehas, võtab enamikul puudujäägi tekkimiseks 20-30 aastat. See on siis, kui absoluutselt B12 ei saa, mis on võimatu ka rangel vegan dieedil olles.⁷
Pikaaegne triatleet, kiropraktik ja raamatu 80/10/10 autor Douglas N. Graham, kes ise olnud toorvegan üle 30 aasta ütleb, et B12 on igal pool: „B12 on leitav nii loomse kui taimse toidu peal ja sees. Rasvane dieet aga suurendab B12 puudujääki kahel põhjusel. Esiteks kasutavad soolestikus B12 tootvad bakterid kütuseks süsivesikuid; teiseks need kohad, kus vitamiini B12 toodetakse ummistuvad rohke rasva tõttu, see omakorda vähendab jälle selle imendumist.“
Arvatakse, et kuna B12 on B-GRUPI vitamiin, siis seal, kus on B1, on tegelikult ka B2, B3 jne, ka B12. Lihtsalt kogused on nii väiksed, et neid ei leita. Dr Vivian Vetrano kirjutab artiklis: „Rodale´s The Complete Book of Vitamines (Rodale´i Täielik Vitamiinide Raamat), lk 236: B-gupi vitamiine kutsutakse kompleks-vitamiinideks, sest selle asemel, et olla üks vitamiin, on need mitu omavahel seotud vitamiini, mis tavapäraselt esinevad koos samades toitudes.“ ⁸
Loomne ja B12
Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeeriumi kodulehel oleva Tufts´i Ülikooli uuringu tulemuses on selgelt kirjas: „Asi pole selles, et ei sööda piisavalt liha. Asi on selles, et B12 ei imendu.“ Uuriti 26-83aastasi, ei leitud mingit seost B12 ja liha, kana ning kala söömise vahel! Vanematel inimestel alates, 65. aastast, oli madalam tase, kuna nad ei erita piisavalt maohapet (vesinikkloriidi), et vitamiini B12 lihast eraldada.¹²
T. Colin Campbell: „Üldiselt tekitab loomne toit teatava metaboolse happelisuse (rakuainevahetusliku happelisuse), mis omakorda omab suurt mõju erinevatele ensüümidele.“ ¹³

Inimestele meeldib kuulda häid uudiseid oma halbade harjumuste kohta – sellepärast võtab meedia B12 ja vegan dieedi osas lahkelt sõna. Ent sügavam uurimus näitab, et mitmed nendest mainitud taimetoitlastest kannatavad üleüldise toitainete puuduse käes, mitte ainult B12 puuduse käes.

Üks populaarsemaid hirmujutte sel teemal juhtus tänaseks 13 aastat tagasi! New England Journal of Medicine avaldas 2000. aasta 23. märtsil kirja (mitte teadusartikli!) provokatiivse pealkirjaga „Range vegan jäi pimedaks“. Kirjeldati tõsise nägemishäirega 33. aastast meest, kes 20. eluaastast range vegan olnud. Testide kohaselt oli tal ka vitamiinide A, C, D, E, B1, B12 ning foolhappe, tsingi ja seleeni puudus. Kõik need puudused kokku viitavad tõsisele toitainete puudusele. B12 süstid ravisid tema aneemia, kuid mitte nägemiskaotuse.
Tärklised, juurviljad, puuviljad on rikkalikud vitamiin C ja foolhappe poolest (sisaldavad ka vitamiine A, E, B1 ja tsinki, seleeni). Tema alatoitumine oli tõenäoliselt põhjustatud soolehaigusest või ebatervislikust taimetoidust. Ent sellise uudise rahvusvaheline kajastamine kinnitab inimestele, et taimetoit on halb valik ning piima ja liha tarbimine on vajalik.
Meie keha on arenenud vaimustavalt nii, et ta suudab seda toitainet üliefektiivselt imada, kasutada ja ladustada. Et inimesele piisab 3 mikrogrammist B12st päevas, näitab, kui vähe meil seda tegelt vaja on.⁷
Kust saab B12 ja miks lisand teeb olemise paremaks
Nelja lapse ema Jingee Talifero räägib arsti ja teadlase Joel Robbinsi raamatust Eating For Health and Wellness: „B12 on leitud alfalfa lehtedes, banaanis, rohelistes lehtedes, viinamarjades ja rosinates, gingsengis, humalas, sinepi rohelises, ploomides, nisuidudes ja päevalilleseemnetes.“ Ühtlasi viitab Jingee, et seller on närvirakkude ülesehitaja ja kui sa sööd piisaval hulgal sellerit või selleri mahla, siis sa ei lõpeta närvikahjustusega. Ka on seller hea soodiumi (naatriumi) ja aluseliste soolade allikas. Vitamiin B12 on ka metsikute taimede peal. Jingee abikaasa Storm on olnud toortoidul 35 aastat lisandeid võtmata. ¹⁴

Parimad allikad on: orgaaniliselt puhtas ja elavas mullas kasvanud puuviljad, juurviljad, tumerohelised lehed. Mainitakse ka vetikaid, nt nori (suhi leht, leitud aktiivset B12, vetikas saab ise seda sümbioossetelt bakteritelt, mis sel elavad.)⁷ Nii nori, spirulina kui chlorella on kaheldavad allikad, võimalik, et neis sisalduv B12 pole lihtsalt inimese jaoks aktiivne.
Dr Vivian V. Vetrano ütleb, et tsüanokobalamiin (klassikaline B12 lisand) on ohtlik:

„Probleem on selles, et tsüaniid on mürgine ning teeb paljud inimesed haigemaks kui nad olid enne lisandi võtmist. Peamiselt kogevad inimesed pärast tsüanokobalamiini võtmist stimulatsiooni. Tsüaniidi mürgine mõju päästab valla energiahoo, kuna keha näeb kõvasti vaeva, et mürgist lahti saada. Stimulatsioon paneb inimesed uskuma, et lisand töötab. Aga see varjab ainult sümptome.“ ⁸

Teadlane T. Colin Campbell rääkis FoodRevolution konverentsil, et kindlasti peaks mõtlema ka kaugemale: „Lisandeid soovitab 30 miljardi dollari suurune tööstus. See illustreerib hästi, kuidas turundus trumpab üle teaduse. On küsimusi, mida peab küsima, või neid ignoreeritakse. Näiteks, miks soovituslik B12 tase aina kõrgemaks aetakse? Veganite puhul tundub siis, et nende B12 tase on liiga madal ja seda peab tõstma. See aga viib mõttele, et me peame siis hakkama loomseid tooteid sööma või tablette võtma, et oma B12 kätte saada.“ Ta selgitas konverentsil, et vitamiini B12 puudus ilmneb pigem omnivooridel, sest nende seedesüsteem on rohkem kahjustada saanud.
On teada, et toidu hapnemist, käärimist põhjustavad pärmseen ja bakterid, siis B12 võiks olla kohal ka hapendatud toidus. B12 ja teisi B-grupi vitamiine toodab inimese soolestik. Seni, kuni sul on piisavalt sõbralikke baktereid (probiootikuid), sünteesitakse ka vitamiini B12. Küpsetamine/kuumutamine hävitab enamuse vitamiinidest ja mineraalidest, seega hävitab see ka B12.¹⁵

Kuna B12 on bakterite poolt toodetav ja hea, kui meil on neid toredaid baktereid terves seedekulglas, alustades suust lõpetades pärakuga, siis on loogiline, et mida rohkem me ennast ja oma ümbrust desinfitseerime ning tasakaalu kõigutame, seda rohkem kannatame ka ise. Nii on ka loogiline, et paastumine võiks kord kõigutatud tasakaalu taastada! Dr Gina Shaw ravis endal B12 puudse paastumisega ja ravib samamoodi nüüd oma patsiente.¹⁶
Selle kõige põhjal võiks öelda, et loodusega kontaktis olemine saab täiesti uue tähenduse. Vähe sellest, ka enesest parima andmine loodusele. Sest me oleme kõik seotud.
B12 puuduse sümptomid võivad olla:
- sügelev, kipitav keel ¹⁷
- naha hüperpigmentatsioon (liigne pigment) ¹⁷
- suuhaavandid ¹⁸
- hingamisraskused, aga ilma valuta rinnas. Võib ilmneda ka vähesest kõndimisest ¹⁸
- kerge valu reite tagaseljal, algab puusast ja lööb allapoole ¹⁷
- tuimus jalgades ja kätes, eriti perifeerias (näpuotsad, varbaotsad) ⁷
- mälukaotus, orienteerumatus ¹⁷
- migreenivalud ¹⁹
- ärrituvus, isiksuse muutused ¹⁷
- ebatavaline väsimus, kurnatus, depressioon, kehva mälu ²⁰
- paranoia ²¹
- isutus, iiveldus ²¹
- menstruatsiooni puudumine ²¹
- hüperaktiivsed refleksid ²¹
- kõhulahtisus ²¹
- tihedad hingamisteede haigused, arusaamatu palavik ²¹
Pikaajaline vitamiin B12 puudus võib tuua kaasa:
- aju- ja närvisüsteemi kahjustusi ²²
- viia kõrgenenud homotsüsteiini tasemeni veres. Uuringud näitavad, et kõrgenenud homotsüsteiini tase veres võib viia südamehaigusteni, insuldi ja perifeersete veresoonte haiguseni. ²³
B12 uuringutest
B12 kohta leiab suurtest andmebaasidest lademetes uuringuid. Vaatasin mitmeid ja küsimused aina kasvasid. Mõtlesingi siis korraks siia lõppu uuringute lugemisest ka paar sõna kirjutada.
Näiteks üks Viini Ülikooli uuring, kus võrreldi veganite, taimetoitlaste ja omnivooride, nii laste kui täiskasvanute B12 ja homotsüsteiini taset. Uuringu sees võrreldi tulemusi teiste varem korraldatud uuringutega. Mulle jäi silma, et normaalseks peetav tase varieerub. Kõige madalamad B12 tasemed on märgitud Saksamaa veganitel, instinktodel (söövad toorest loomaliha ja kala) ja India taimetoitlastel (lihtsalt ilma lihata). Kuid Hiina taimetoitlastest laste näitajad on jällegi korras. Autorid oletavad, et lisaks homotsüsteiinile peaks vaatama ka teisi markereid ja võib olla, et muna, idude ja hapendatud sojatoodete tarbimine võib olla B12 saamiseks täiesti piisav. Tuuakse välja ka India uuring, kus hüperhomotsüsteemia nii taimetoitlastel kui lihasööjatel. Lõpuks mainitakse taimepõhise dieedi üleüldist kasu tervisele ja et B12 puudujääk pole ainult veganite teema. ²³
Silma jäi see, et uuringus on madalaks märgitud ka see, mis dr McDougalli sõnul (ja ta toetub siin ise uuringule²⁴) on täiesti normaalne (150pg/ml). Tekib paratamatult küsimus, millise standardi järgi seda määratakse, miks nii kõikuv?
Dr Rick Dina ütleb, et kõrgenenud homotsüsteiini tase võib viidata ka foolhappe ja B6 vitamiini puudusele. ⁹
Selliste ülevaadete puhul on ka oluline teada osalejate toitumist, tavaliselt öeldakse lihtsalt, et uuriti taimetoitlasi või veganeid. Pole teada kas ja palju tarbitakse rohelist, palju orgaanilist, palju puuvilja-juurvilja, palju seemneid-pähkleid, kui palju rasva kogukaloritest, mis osa on küpsetatud toidul, palju on rafineeritud tooteid, kas tarbitakse GMOsid, mis osa töötlemata ja värskel… See kõik loob väga suure varieeruvuse. Taimetoidul saad sa ka olla ju räpstoidul, pasta ketšupikastmega on ka taimetoit :). Nii et enne kokkuvõtteid ma vaataks lähemalt just seda.
Lisaks, mis puudutab uuringuid beebidega. Väga suuri puudujääke esineb näiteks pudelitoidul beebidel. Siis ongi näiteks B-grupi vitamiinide puudujääke, tulevad krambid ja kõik muu. Seega, ma tahaks teada enne kokkuvõtet, mis oli ema dieet raseduse ajal, kas võeti lisandeid, mismoodi kulges sünd, kui kaua on beebid saanud rinnapiima (USAs ju teatavasti väga kaua ei saagi kahjuks), kui nad saavad rinnapiimaasendajat, siis mis sisaldusega see on. Pluss ema dieet imetamisel, milline on lapse lisatoit jälle kõiki ülalmainitud faktoreid arvestades jne.
Pluss, kõiksugu mineraalide, metallide, D-vit jm määramisel seerumist loeb tegelt ju eriti palju hetk. Need ained ei ringle sul kogu aeg mööda veresooni, neid ladustatakse, kasutatakse. Kui sööd happelist toitu, siis kohe lähevad aluselised mineraalid käiku. Nii et siukseid teste peaks siis tõenäoliselt tegema ehk korduvalt erineval ajahetkel ja seostama muude sümptomitega.
Väga huvitav on dr Bassi jutt, jälgiti vegan lapsi ja nende vanemaid, oli puudujääke jne, kuid pikk asi lühidalt: oluline vahe esines siis, kui hakati kasutama rohelist.²⁵
Viimaseks keskmised. Mind väga huvitaks, mis ajal/kelle/millise ajastu ja millise koha inimese järgi on pandud paika esinevad vereseerumi keskmised. Ning väga oluline – kui palju on need keskmised muutunud ja miks.
Nii et lühidalt, mina nende kokkuvõtete järel põhjapanevaid järeldusi veel ei teeks :).
Armas banaanisaare lugeja, kui sa nüüd tõesti siiamaani lugesid, siis vau! Ma arvan, sa lugesid kilomeetri jagu teksti praegu :). Loodan, et andis uusi mõtteid. Ja mis peamine – sind ei anna B12 teemal enam hirmutada! :D

Allikas: internet