Punane päevakübar — immuunsüsteemi raudvara‏

Ühe ravimtaime — punase päevakübara — ekstrakt suudab hävitada mitmesuguseid gripiviiruseid — sealhulgas praegu mööda maailma jalutavat seagrippi. Sellise järelduse saab teha, kui lugeda viroloogiaajakirjast vastavat uurimust. Uurimuse autoriks on dr Stephan Pleschka ja dr Michael Stein Justus Liebigi ülikooli meditsiinilise viroloogia instituudist Saksamaalt ning prof James B. Hudson Briti Columbia ülikoolist Kanadast. Kõik katsed on tehtud Šveitsi firma A.Vogel Bioforce AG tootega Echinaforce. Et asi selgem oleks, siis kirjeldan lühidalt ka katset ennast. Katseklaasidesse, inimese neerurakkudesse, pandi kasvama nelja erinevat viirustüve: * H3N2, mis on nn tavalise gripi üks tüvedest ehk Hong Kongi gripp * H5N1, mida linnugripina tuntakse * H7N7, mis samuti esineb nii lindudel kui inimestel * ja lõpuks H1N1 ehk seagripp. Neile lisati erineva ajavahemiku järel punase päevakübara ekstrakti arvestusega, et samasuguse doosi võiks saada seda suu kaudu sisse võttes. Tulemused on igal juhul huvitavad. Esiteks suutis ekstrakt väga hästi halvata viiruse võimet rakku nakatada. Erinevate tüvede puhul ulatus see alati 80%-st ülespoole. Mis tähendab, et viirus valdavalt ei pääsenudki rakku sisse, et paljuneda. Teiseks ei tekkinud gripiviiruse resistentseid ehk ravile allumatuid vorme, nagu see paljude ravimite puhul väga tavaline on. See kõik viib järeldusele, et punase päevakübara ekstrakt (vähemalt see, mis kindla tehnoloogiaga värsketest taimedest tehtud) suudab gripiviirust rakkudest eemal hoida ja seda on gripihooajal mõttekas ennetuseks kasutada. Punane päevakübar pärineb Põhja-Ameerika preeriatest ja on aastasadu olnud indiaanlastel väga austatud taim. Üle 100 a tagasi hakati seda taime ka uurima ja teostama kliinilisi katseid. Päevakübar on enamasti suur põõsasarnane sirgete vartega püsilill. Kasvab 60–100 cm kõrguseks ja õievarred võivad kasvada kuni 1,5 m pikaks. Õied on suured (13–16 cm), läikivad, keelõied lillakasroosad. Õitseb juuli lõpust külmadeni. Kasvavad hästi ka harilikul aiamullal. Kasvukoht peaks olema kuiv ja päikesepaisteline, sellele viitab ka taime nimi. Punane päevakübar on tunnistatud ürtide kuningannaks. Vanasti raviti õite leotisega maohammustusi, putukatorkeid, hamba- ja peavalu ning põletikke. Päevakübara juures on kõige tähtsamaks peetud võimet tõsta organismi vastupanu haigustele ja tõkestab põletike teket. Taimes sisalduvad toimeained takistavad ka viiruste levimist. Ergutab ainevahetust, suurendades nii toidu vastuvõtu võimet kui ka jääkainete eemaldamist organismist. Päevakübara tinktuur peaks olema lausa esmaabikapis. Sobib hästi nii gripi ennetamiseks kui raviks. Haigestumisel aitab tinktuur vähendada ja kergendada nii nohu kui ka kurgupõletikku. Välispidiselt kasutatakse väikeste pindmiste haavade, näole tekkinud põletikuliste vistrike, löövete ning ohatiste tupsutamiseks. On kindlaks tehtud punase päevakübara antiseptiline toime ja võime haavade puhul kiirendada uute kudede teket ja vähendada valu. Taime tinktuur aitab igemepõletiku puhul.

Terviseleht 05. jaanuar 2010 00:00