Sõda soolestikus.

Inimese seedesüsteemis on miljardeid mikroorganisme. Osa neist on sõbrad ja truud kaitsjad, teised jälle tungivad kehasse kui vaenlased. Biokliiniku arst Natalia Trofimova selgitab, kuidas aidata headel bakteritel võita. Mis meie soolestikus toimub ehk millised tegelased seal ringi askeldavad?

Soolestiku mikrofloora on jagatud kolme rühma. Esiteks n-ö oma mikrofloora, kus kõige tähtsamad on bifidobakterid ja laktobakterid oma erinevate tüvedega. Teine rühm on kaasnev floora, enterokokid – näiteks enterococcus fecalis ja enterococcus faecium. Mõned probiootikumid sisaldavad ka neid baktereid. Kolmas rühm on patogeense mikrofloora sarnane, seda võib nimetada jääkflooraks. Jääkfloora hakkab paljunema ja patogeenseks muutuma siis, kui inimene on külmetanud, organismis on põletik, viirus või mingid muud tegurid. Kasvamine on kiire ja normaalse mikrofloora tegevus surutakse maha. Nii et alati ei saa näiteks kõhulahtisuses süüdistada väljast saadud bakterit või viirust, võib juhtuda, et oma mikrofloora tasakaal läheb paigast ära, kaitsev mikrofloora ei suuda jagu saada patogeensest floorast, mis hakkab paljunema ja põhjustabki kõhulahtisuse.

Mida mikrofloora ehk need suured bakterihulgad meie heaks teha suudavad?

Soolestiku mikroflooral on organismis mitu funktsiooni. Mikrofloora võtab osa ainevahetusest, näiteks teatud bakterid produtseerivad happeid ja ensüüme, mida vajame toidu seedimiseks. Ka on soolestiku mikrofloora võimeline sünteesima mõningaid vitamiine ja kujundama kolesteroolitaset.

Teiseks on mikrofloora seotud immuunsüsteemiga, bakterid kaitsevad seda ja võtavad isegi osa immuunsüsteemi moodustamisest.

Kolmandaks – normaalne mikrofloora takistab patogeensete mikroobide paljunemist.

Mis mikrofloorat ennast mõjutab?

Mõjutavad kõik bakteriaalsed ja viiruslikud infektsioonid, toidumürgistused ja ka igapäevane toit, kui see sisaldab antibiootikume, hormoone või pole kvaliteetne. Kõik see segab normaalsete, n-ö heade bakterite kasvu ja nende funktsioneerimist ning süsteem ongi häiritud. Ka paljud teised ravimid, näiteks antidepressandid suruvad normaalset mikrofloorat alla. Kui inimesed peavad pidevalt võtma mingit ravimit, oleks vajalik tarvitada ka probiootikume.

Kuidas aru saada, et hea mikrofloora on soolestikus vähemusse jäänud?

Kõige levinum sümptom on kõhulahtisus, mis ei kao kolme-nelja-viie päevaga. Krooniline kõhulahtisus on väga sageli seotud toidutalumatusega, näiteks laktoosi- või gluteenitalumatusega. Pole välistatud, et probiootikumi võtmisest juba piisabki normaalse seedimise taastamiseks.

Veel osutab soolestikus tekkinud probleemile see, kui toit korralikult ei seedu, väljaheites leidub toidutükke ja kui kõhus on palju gaasi. Kuid ka kõhukinnisus annab märku, et midagi on valesti. Kõik see näitab, et vajalikke baktereid ei ole piisavalt. Kõhulahtisus viitab peensoole, kõhukinnisus rohkem jämesoole probleemidele. Mõlema puhul mängib olulist rolli soolte mikrofloora.

Mida teha, et mikrofloorat toetada?

Kui inimesel on krooniline kõhukinnisus, siis ainult lahtistavast teest ei aita, tuleb mehaaniliselt soolestikku puhastada, pärast seda võtta probiootikumi. Aga on ka ravimtaimi, mis soodustavad normaalsete bakterite kasvu. Näiteks naistepuna: kui inimesel on bakteriaalne infektsioon, siis võib juua naistepunateed. Sobib ka saialill. Sapieritust soodustavad teed koos probiootikumiga aitavad väga hästi. Kui on seeninfektsioon, siis on kasu koirohust. Nii et teatud ravimtaimed koos probiootikumiga annavad väga hea tulemuse.

Kõhulahtisuse, seedimata toidu ja kõhugaaside korral võib olla tegu varjatud toidutalumausega ja siis tuleks teha toidutalumatuse testid, mis annavad infot ka immuunsüsteemi kohta. Mina soovitan ka sel juhul sooled jääkainetest puhastada ja pärast seda võtta probiootikumi ning preparaati, mis peale bakterite sisaldab ka fermente.

Kui on kõhulahtisus, gaasid või viiruslik kõhuhäda, siis tuleks vältida toortoitu ja süüa ainult hautatud või keedetud sööki. Ka piimatooteid peaks sel perioodil vähem tarbima.

Põhiravi on selline, et kasutame ravimtaimi ja probiootikume. Sooltepuhastus kuulub vajadusel ravi juurde, aga seda teeme kolm kuni viis korda ja edasi soovitame sobivat toitumist. Sooltepuhastuse mõte ongi selles, et enne kui võtta normaalset mikrofloorat taastavat probiootikumi, tuleb puhastada sooled patogeensest mikrofloorast.

Palju on siin juttu olnud probiootikumist, mida see täpsemalt tähendab?

Probiootikumid on preparaadid, mis sisaldavad elusaid baktereid ja soolestiku mikrofloorasse sattudes toetavad meie tervist.

Väga palju propageeritakse probiootiliste bakteritega piimatooteid. Nende seast võiks valida selliseid, kuhu on lisatud mitme bakteri tüvesid. Muidugi ka üks laktobakter või bifidobakter on parem kui mitte midagi. Ja mida värskemad jogurtid-keefirid, seda parem, pika säilitusajaga tootes pole enam elu sees.

On kindlaks tehtud, et vedelad probiootikumid imenduvad organismis paremini kui pulbrilised. Kui organismi mikrofloora on juba väga häiritud, siis n-ö kuivad probiootikumid ei pruugi enam aidata. Samuti laste puhul, kelle immuunsüsteem alles areneb.

Mina kasutan vedelat probiootikumi, mis sisaldab 31 eri bakterit ja milles bakterite kontsentratsioon on kümme üheksale. Kui on vaja võitu saada patogeensest mikrofloorast, siis väiksemast kontsentratioonist ei pruugi piisata. See probiootikum sisaldab ka prebiootikume ehk toidukomponente, millel on soodne toime soolestiku mikrofloorale. Probiootikumi tuleks võtta hommikul pool tundi enne sööki.

Viiruste perioodil tuleks vedelat probiootikumi tarvitada profülaktilise vahendina, nii nagu ka küüslauku ja sibulat süüakse. Need pole gripiravimid, aga aitavad tugevdada organismi vastupanuvõimet. Kui mikrofloora toimib normaalselt, siis on haigestumise tõenäosus väiksem.

Mida veel viiruste perioodil silmas pidada?

Võiks ikka süüa sibulat ja küüslauku, mitte võtta neist tehtud kapsleid. Head teevad ka suure C-vitamiini kogusega marjad, nagu näiteks astelpajumarjad ja mustad sõstrad.

Kätepesu on gripiperioodil tõesti väga-väga oluline. Mina soovitan pesta sooja veega, vajadusel ka seebiga, vähemalt 30 sekundit. Ainult hetkelisest loputamisest on vähe abi. Inimene võib ennast juba tervena tunda, aga väljaheites elavad bakterid ja viirused veel nädal hiljemgi, sellepärast jäädaksegi kodus üksteise järel haigeks, et pole korralikult käsi pestud.

Ja veel – mitte süüa toortoitu, see soodustab bakterite levikut. Kui tahate salatit süüa, siis tehke seda kodus ise, toitlustusasutustes võib salat olla juba halbadest bakteritest pungil.

kirjutas Aivi Parijõgi ajakirjas Tervis Pluss