Kui kasulik on soja?

Kui kasulik on soja?

Killu Mõistlik

Mulle on alati tundunud, et soja on nagu Kuu - ei päike ega planeet, ei see ega teine, pisut tuhm ja tolmusem, aga ometi asendamatu ja ülitähtis mügerik taevalaotuses, milleta tervislik elu kuidagi läbi ei saa.
Sojauba on meie teadvuses olnud pikki aastakümneid õige asja sünonüüm. Ta on kõikvõimas ... nii toidu kui ka ravimine. Tema kohta on öeldud:

• Soja on kõige valgurikkam teravili, seda valku omastab inimese organism kõige kergemini.
• Soja on kasulik naistele, meestele ja lastele. Sojaõlis leiduvad nais- ja meessuguhormoonid on asendamatud elujõu säilitajad.
• Sojast saab teha pea kõiki toiduaineid: tarvitage iga päev 40-50 grammi sojajahu, sojapiima, sojaliha, -kohupiima, -jogurtit ja -tofut!
• Soja on raviomadustelt nagu apteek, sojas sisalduv fütoöstrogeen teeb naiste üleminekuaastail imet.
• Soja hoiab ära rinna- ja eesnäärmevähi, lagundab sapikive, mõjub positiivselt südamele ja veresoontele, alandab vere kolesteroolisisaldust.
• Soja sobib diabeetikutele, tasakaalustades närvisüsteemi, leevendab kõhukinnisust ...

1001 imet teeb soja! Isegi meie tänavuse toiduainetekonkursi eelvoorus olid sojamajonees ja sojakuubikud itaalia kastmes vaieldamatud favoriidid. Ometi on soja pea kohale kerkimas pilvi. Nii mõnigi kahtleb, teine prahvatab otse välja: "See soja upitamine on õõvastav: GMO-probleemid, allergia..."
Ma ei oleks osanud sellele teemale tähelepanu pöörata, kui ühes märtsikuises terviseajakirjas poleks ilmunud järgmise lugejakiri: "Varem räägiti sojast ainult head, aga hiljuti lugesin, et soja avaldab halba mõju kilpnäärmele, kutsub esile allergiat, kiirendab vananemist ja tekitab migreeni. On see nii? Äkki peaks kõigist sojatoodetest loobuma?"
Erapraksisega tegelev toitumistohter Veronika Solovjova tõi küsimusele vastates näiteid, mis sunnivad võib-olla meidki teatavale ettevaatlikkusele. Sojaubades leiduvat suures koguses niinimetatud fütohormoone ja isoflavoone, millel võib olla kahjulikke omadusi seoses kilpnäärmega. Jaapani teadlased tegid huvitava uuringu. Nad jälgisid oma katsealuseid, gruppi muidu igapidi terveid inimesi, kes tarvitasid kuu aja jooksul ühe supilusikatäie sojatooteid - tulemuseks oli kilpnäärmehormoonide taseme langus. See fakt ehmatas uurijaid, sest soja on jaapanlaste rahvusliku köögi üks põhilisi toiduaineid.
Kui süüa sojat väikeses koguses ja väga tihti, võib see hakata takistamast viljastumist ja rasestumist. Ka laste toitumisel tasub sojaga ettevaatlik olla, sest fütohormoonide kõrge kontsentratsioon võib kiirendada suguküpsuse saabumist tütarlastel ja häirida kehalist arengut poistel. Nii Rootsis, Inglismaal kui Austraalias kutsuvad tohtrid emme-issisid üles olema selles küsimuses ettevaatlikud.

Tsinginälg ja hoiatused
Kõik teavad, et sojas on palju valke, aga tasub teada, et neid valke ei omasta organism täielikult. Nimelt on leitud sojas erilist ainet, mis alandab kaksteistsõrmiksoole fermentide tegevusaktiivsust, aga just need fermendid mängivad tähtsat rolli valkude omastamisprotsessis. Sojas on ka aineid, mis blokeerivad kaltsiumi-, magneesiumi-, raua- ja tsingiühendite omastamist, kusjuures isegi täiendava tsingiannuse sissevõtmine ei anna soja tarvitamisel enam olulist efekti. Samas teame kõik, kui olulist rolli mängib tsink närvisüsteemi tegevuses: tema puudujääk nõrgendab mälu, tekitab apaatiat ja toob kaasa muid hädasid.
Kõik hoiatused, mis käivad geneetiliselt muundatud soja kohta, aga GM-soja osa kogu maailmas toodetavast sojast on juba täna üle 70%, mõjuvad veelgi tõsisemalt. GM-soja võib panna vohama olemasolevad nahahaigused ja ekseemid ning tekitada hädasid seedeelundites (pankreas suureneb). Kaasneda võivad kroonilise väsimuse, peavalude ja neuroloogiliste haigustega seotud probleemid. Viimastel andmetel olla GM-soja üks kõige tugevamaid toiduallergeene.
Nii et - kas me ei peaks oma ülimat vaimustust sojast korrigeerima? Aga võib-olla on see ärevuse tekitamine vaid sojatootjate omavahelise võitluse kauge kaja.