Turguta ja ravi ennast õige mahlaga

Oleme harjunud mahlu pidama lihtsalt maitsvateks jookideks. Ometi aitavad nad õige kasutamise korral ka meie tervist turgutada.
Väljutavad toksiine
Selleks on ühel või teisel määral suuteline iga mahl. Mahlade puhastav efekt on kompleksne — toimides korraga mitmes suunas. Tänu nendele omastab organism toidust paremini valke, rasvu ja süsivesikuid. Seda seetõttu, et nii puu- kui ka köögiviljamahlad sisaldavad hulgaliselt fermente, mis aitavad lõhustada toitekomponente.

Mahlad ergutavad seedimist. Eriti käib see viljalihaga mahlade kohta. Nende koostises on palju kiudaineid, mis mitte ainult ei kergenda toidu kulgemist mööda soolestikku, vaid imavad otsekui käsnad endasse kõik üleliigse. Mehud väljutavad organismist toksiine ja isegi radionukliide.
Paljud mahlad sisaldavad erilisi aineid — fütontsiide. Need on antibiootikumide looduslikud analoogid. Fütontsiidid takistavad soolestikus kahjuliku mikrofloora kasvu, hoides nii ära düsbakterioosi. Seega kaitsevad meid soolestiku käärimisprotsesside ja kahjulike toksiinide eest.
Millist mahla valida?
Toksiinidest vabastab meid suurepäraselt peedimahl, mis puhastab efektiivselt neerusid ja maksa. Juua tuleks seda aga kokteili koostises. 1/3 värskeltpressitud peedi- ja 2/3 porgandimahla. Kusjuures mitte rohkem kui kaks korda päevas, klaasitäis korraga.
Teiseks variandiks on sellerimahl, mis sisaldab suurel hulgal mitteorgaanilist kaltsiumit. Just tänu sellele suudab mahl väljutada toksiine. Puhta mahlana ei meeldi see paljudele oma harjumatu maitse tõttu. Sel juhul võib seda julgelt teiste köögiviljamahladega segada.
Sama hästi mõjuvad tervisele ka spinati- ja kapsamahl. Need parandavad soolestiku tööd, aidates organismil vabaneda kõigest ebavajalikust.
Kui aga oled endale ülesandeks võtnud organismist välja viia liigne kolesterool, tasub tähelepanu koondada kõrvitsamahlale. Seda tohib juua kolm korda päevas klaasitäis korraga.
Ja lõpuks üks olulisemaid jooke selles vallas on mahl nisuidudest. See stimuleerib vereloomet ning normaliseerib ainevahetust. Lisaks sisaldab suurel hulgal antioksüdante ja ensüüme. Tänu sellele ei kaitse see meid mitte ainult väljast tulevate toksiinide eest, vaid aitab neid ka väljutada, normaliseerides seedimist.
Kaitse külmetuse eest
Peaaegu kõik mahlad mõjuvad soodsalt immuunsüsteemile. Põhiliselt seetõttu, et sisaldavad rohkesti vitamiine ja antioksüdante. Paljud mahlad on võimelised tõstma ka vere hemoglobiinitaset. See aga lisab meile reipust ning tugevdab ühtlasi immuunsüsteemi.
Enamik mahlu mõjub soodsalt ka meie närvisüsteemile. Need rahustavad suurepäraselt ning likvideerivad stresside ja emotsionaalsete pingete tagajärgi. See on aga väga oluline osa paljude haiguste profülaktikas.
Mahlad on head abilised mitte üksnes profülaktilises mõttes, vaid ka erinevate haiguste raviks. Kui neid juua külmetuse või bronhiidi puhul, saabub tervenemine kergemini ja kiiremini.
Millist mahla valida?
Külmetuse korral sobib hästi jõhvikamahl, mis on C-vitamiini allikas. C-vitamiin on aga hädavajalik organismi kaitsejõudude aktiviseerimiseks. Samas on sel ka mikroobivastane toime. Gripi ja kopsupõletiku puhul kergendab jõhvikamahl haige seisundit ning tänu looduslike antibiootikumide sisaldusele alandab isegi palavikku.
Köha puhul võiks koju muretseda viinamarjamahla. Mahlal on röga lahtistav toime ning see suudab võidelda paljude bakteritega. Pealegi on viinamarjamehus palju antioksüdante ning naturaalseid suhkruid. Seetõttu annab ta jõudu ning koondab organismi varujõud võitlusse haigusega.
Veelgi efektiivsemalt tugevdab immuunsüsteemi nisuidudest valmistatud mahl, mis sisaldab tohutus koguses ensüüme. Just tänu nendele moodustuvad meie organismis erilised rakud — makrofaagid, mis tunnevad ära ning hävitavad kõikvõimalikud haigusttekitavad viirused ja bakterid.
Külmetuse puhul mõjuvad hästi ka tsitruseliste mahlad. Näiteks sidruni- või greibimahl. Need turgutavad immuunsussüsteemi, kuna sisaldavad hulgaliselt vitamiine. Lisaks võitlevad efektiivselt kõikvõimalike viirustega.
Parandavad välimust
Värskeltpressitud mahlad aitavad vältida juuste lõhenemist ning ennetada nende väljalangemist. Ka haprad küüned saavad mahladelt abi, eriti juhul, kui põhjuseks on olnud vale toitumine.
Värskeltpressitud puu- ja köögiviljamahlad saavad jagu nahapõletikust, parandavad naha seisundit, kui see on kuiv ja veetustunud. Samuti annavad nad näole terve jume. Seda seetõttu, et kõik mahlad on rikkad vitamiinide-antioksüdantide poolest. Värskeltpressitud mahlad parandavad rakkude ainevahetust. Lisaks täiendavad sellised mahlad kasulike ainete tagavarasid organismis, lisades juustele ja küüntele tugevust.
Millist mahla valida?
Juuste ilu tarvis tuleks juua kurgimahla. Mahlas on palju kaaliumit, kaltsiumit, naatriumit ja fosforit. Seetõttu muutuvad lokid tugevamateks ja elastsemateks. Kurgimahl mõjub ka näonahale hästi. Eriti, kui see segada porgandi- või peedimahlaga. Kurgijoogi toime tugevneb, kui seda tarvitada koos tomatimahla ja mõne tilga pressitud küüslaugumahlaga. Mahl sobib ka koos õuna- või greibimahlaga või siis mustsõstra nektariga. Peamine — ei tohi üle pingutada. 100 ml kurgimahla ööpäevas on maksimum.
Omapärane on mahl maasikatest ja naerilehtedest. See on suurepärane jook nendele, kellel on kehvad küüned. Kuid enne tarvitamist tuleb konsulteerida kindlasti arstiga ning segu joomisega ei tohi liialdada. Naerilehed sisaldava väga palju kaltsiumit, seetõttu soovitatakse seda mahla rahhiidi ja osteoporoosi puhul.
Mandariinimahla võib aga juua mitu klaasi päevas. See lisab näole värskust. Mahl on vitamiinirikas ning reguleerib ka soolestiku tööd.
Milline peab mahl olema?
1. Kindlasti värskelt pressitud. Kauplusest ostetud jookidelt on asjatu märgatavat efekti loota.
2. Varem soovitati kasulikku mahla käsitsi valmistada. Elektrilises mahlapressis hävis suurem osa kasulikke aineid. Hiljaaegu ilmusid aga müügile täiesti uut tüüpi mahlapressid, milles vitamiinid ja aromaatsed ained suurepäraselt säilivad. Ja mis peamine — mahlas jäävad alles ensüümid, mis mängivad väga suurt osa organismi kaitsevõime tugevdamisel ning toksiinide väljutamisel.
3. Mahl tuleb ära juua kohe. Isegi külmikus säilitamisel kaovad juba tunni aja pärast paljud olulised elemendid, kuigi mahla maitse jääb samaks.
Kuidas mahla juua?
1. 20-30 minutit enne sööki või siis kaks tundi pärast sööki. Söögi kõrvale mahla juua on kasutu, vahel lausa kahjulik.
2. Läbi kõrre või väikeste lonksudena. Enamus värskeltpressitud mahlu mõjuvad agressiivselt hambaemailile, seetõttu ei tasu rüübata suurte lonksudega klaasist või hoida jooki pikemalt suus. Muide, ka kiirustada ei tasu. Mahla omastatakse paremini, kui see on jõudnud seguneda süljega.
3. Lisada võib vaid vett. Paljudel juhtudel on see hädavajalik, kuna mõningad mahlad ei tohiks olla liiga kontsentreeritud. Seejuures ei tohi lisada mahladele ei soola ega ka suhkrut — raviefekt väheneb tunduvalt.
4. Kuuridena — 2 kuni 5 nädalat 10-päevaste vaheaegadega. Kui kaua pead just sina mahla jooma, ütleb sulle sinu arst pärast läbivaatust.
5. Jälgides iseennast. Värskeltpressitud mahladel on väga tugev toime, seetõttu ole tähelepanelik ning ära üle pinguta.
Allikas: Ženskoje Zdorovje