Armas küüslauk aitab!‏

Turgudel kauplejad tunnistavad nagu ühest suust, et küüslaugu­hooaeg on alanud. Gripp möllab Ukrainas ja Soomes ning on jõudmas Eestisse. Ja küüslauk pidavat selle vastu aitama.
“Terveks talveks mul küll küüslauku müügiks ei jätku,” räägib Tartu avaturul kauplev Valen­tina, kes on turule tulnud oma Tartu lähedal Kuristal kasvatatud aiasaadustega. “Endale on ka vaja jätta, ei saa kõike ära müüa.”
Päevas sööb Valentina vähemalt ühe küüne. Kotlette valmistades lõikab sinnagi neid sisse. “Kui nohu kipub märku andma, purustan küüslaugu, pigistan mahla välja ning hingan selle lõhna sisse. See puhastab nina hästi, looduslik antibiootikum ju, tapab kõik paharetid ära,” kinnitab naine.

Valentina müüb küüslauke tükikaupa, 5 krooni tükk. Kes tahab väiksemaid, sellele sobitab paar tükki sama hinna eest kokku.
“Mõni võtab vahel kümme tükki korraga, mõnikord müün aga terve päevaga vaid viis,” võtab Valentina oma jutu kokku.
Erinevalt Valentinast müüvad ülejäänud küüslauku kaaluhinnaga. Üks Peipsiääre mees pakub suuremaid küüslaukusid hinnaga 12 krooni 100 grammi, väiksemaid 6 krooniga.
“Täna on päris hea päev, neli-viis kilo olen küüslauku ära müünud,” on ta rahul ja lisab, et ka noored ostavad, pole see ühti vanemate inimeste kaup.
Küüslaugud on ta enda kasvatatud. Pani eelmisel sügisel maha ja nüüd võttis üles. Erinevalt mõnest muust aiaviljast ei ole küüslauk kuigi kapriisne ja kasvab igal aastal ükskõik millise ilmaga. Ise sööb ta küüslauku võileivaga.
“Igal hommikul ja õhtul söön ühe küüslauguküüne, haiseb küll, aga siis oled terve ka.”
Tartu turuhoones on erinevalt avaturust mõnusalt soe. Rahvast liigub rohkem ja küüslaugumüüjaidki enam.
“Sibul ja küüslauk lähevad praegu hästi, eks inimesed karda haigeks jäämist,” räägib Liivi Puhjast, kes pakub tumedamat karva küüslaukude kõrval ka suuremaid valgema koorega küüslaukusid. Valgekoorelisemad on Hiinast Tartusse jõudnud. Kodumaine maksab tal 8 kr/100 g, Hiina oma 6 krooni. “On mõlema ostjaid, Hiina oma on pisut mahedama mekiga, mitte nii krehvtine.”
Igaühele oma küüslaugupeenar
Koidula Taevere, kes Tartumaal Puhja vallas kasvatab koos abikaasa Kallega 0,5 ha-l taliküüslauku, ütleb, et küüslaugu kasvatamisel mingit erilist kunsti ei ole. Sügisel maha, järgmise suve lõpus üles. Mida suurema seemne külvad, seda korralikuma saagi saad.
“Küüslauku tasub kasvatada küll, viimased paar aastat on nii saak kui ka hind olnud üsna stabiilsed,” sõnab Taevere.
Jõgeva linna üks tuntumaid küüslaugukasvatajaid Arvo Siirak ütleb, et tänavu oli päris korralik saagiaasta. Seepärast, et vihma sadas korralikult. Ainult kevadel kippus põud korraks liiga tegema, aga selle vastu sai kastmisest abi.
Kasta jõudis ta seepärast, et maad pole aias palju ja sellele lapikesele pani ta eelmisel sügisel 700 küünt maha. Oma paari­kümneaastase küüslaugukasvatamise aja sees on tal olnud neid maas isegi 3000, kuid kui ta mõne aasta eest suurendas külvamisvahe 10 cm-lt 20-le, ei mahu neid enam nii palju.
See-eest kosuvad küüslaugud hõredamalt kasvades suuremaks, ligemale 100 grammi raskuseks ja neist saab paremat hinda.
Mees enda sõnul palju ei küsi, keskeltläbi 50 krooni kilost. “Mul oma 50–60kilosest saagist lahti saamisega muret pole,” kinnitab Siirak.
Eesti võiks end küüslauguga ise varustada
Eesti küüslaugukasvatuse hetkeseisust on kõige parem ülevaade maaülikooli köögiviljanduse lektoril Priit Põldmal, kes on ka ise küüslaugukasvataja. Ta arvab, et suurimatel kasvatajatel on küüslaugu all 1,5–2 hektarit, ja neid võib olla alla kümne.
“Huvilisi on üle Eesti palju ja läinud aastal oli küüslaugu all kokku 77 hektarit maad,” räägib Põldma, toetudes statistikaameti andmeile.
Põldma arvates on nende tootjate osa, kes küüslauku müügiks kasvatavad, 25–30 ha. Normaalseks saagiks suure reavahe korral peab ta vähemalt
7–8 t/ha, väga korralikul aastal on võimalik saada ka 12–13. Temal endal jäi tänavune saaginumber 6,5 t/ha kanti.
“Saaki vähendas kevadine põud lume sulamisest mai lõpuni, mis on taliküüslaugu kasvuks kõige intensiivsem aeg,” põh­jendab ta.
Eesti võiks oma küüs­laugu importi (läinud aastal 348 t) vähendada, kaalutleb Põldma. Turgu jätkuks kodumaisele küüslaugule ka siis, kui seda oleks praegusest kas või 100 ha rohkem. “Kui tootmine suurem, siis ka esmase töötlemise võimalused toiduainetööstuses kasvavad.”
Põldma sõnul küüslaugukasvatajad kaubast lahti saamisega hädas pole. Normaalseks müügihinnaks peab ta vahemikku 40–50 kr/kg ja sinnakanti see praegu jääbki.
Rõõmu valmistab maaülikooli teadlasele seegi, et lisaks turgudele ja laatadele hakkab kodumaine küüslauk jõudma ka poelettidele, kus siiani võimutses Hiina päritolu küüslauk.
“Tänavu märkasin esimest korda Rimi ketis Eesti küüslauku ja usun, et järgmisel aastal jõuab tootjatelt seda poodidesse veelgi enam,” rõõmustab ta.
Aili Paju, meditsiinidoktor
Küüslauk pole ravim, küll on ta parim võimalus külmetushaiguste, sealhulgas gripi ennetamiseks. Teda võib tarvitada mitut moodi, üks levinumaid on panna küüslauguküüs leiva peale. Et lapsed seda meelsamini tarvitaks, võiks seejuures leivale ka mett määrida.
Kui lapsel on tekkinud nohu, võiks lõigata mõned küüned pooleks, ajada need niidi otsa ja lasta lapsel seda keena kaelas kanda. Väikelapsele aga panna lõigatud küüs ööseks padjale. Küüslauk on erakordselt rikas eeterlike õlide poolest, mis läbi nina mõjuvad hingamisteedele ja hoiavad ära viirusnakkused.
Tingimata tasuks meeles pidada, et küüslauku ei söödaks tühja kõhuga, kuna ta võib tekitada maos vaevusi.
Rein Raudvere