Isiksuse areng: mis on hämamine?

Tiia Lõoke Mõtisklus Tervis Yks juuli 2007


Isiksuse areng: mis on hämamine. Maret Bergström, psühhoterapeut
Psühhoteraapia seansil kurdab Elle, et tal ei teki tõsisemat suhet ühegi mehega. Naine on jutukas, paljusõnaline ja tundub seltsivat väga kiiresti. Ta oskab nalja teha ja on ilus. Kuid pikemalt suheldes tekib tühi, üksildane tunne, kuigi tavamõistes „vestleme“ hoogsalt. Ta ei peatu ühelgi teemal kaua, mitmed minu küsimused jäävad vastuseta. Näen, et ta ei pööra õieti tähelepanu minu jutule, vaid on ühte sulanud enese jutuga, esitab etendust iseendale. Ma ei taju temaga mingit kontakti. Omaenese teadmata väldib ta tegelikult mind ja ennastki sügavamal tasemel. Kuidas ta seda teeb?
Gestaltteraapias peetakse kõige aluseks kontakti teise inimese ja endaga ja teadlikkust endast. Inimesed on sotsiaalsed olendid, ainult et lapsena õpime me tihti suhtlemist vältima, sest oleme saanud vanemate poolt korduvalt tõrjumise osaliseks. Ja siis me õpime enese alalhoiu huvides olema omapäi, saama üksi endaga hakkama, oma energiat mujale suunama.
Mis on hämamine
Üks kontakti vältimise viise on hajutamine ehk hämamine (inglise keeles deflection). Vestlustes sisaldub tihti palju hämamist: olla suuresõnaline, juttu kõrvale viia, naljaks pöörata või naerda tõsise jutu peale, küsimustega katkestada, jutule mitte pihta saada, ebasobivaid näiteid esitada. Hämamine võib olla ka abstraktse jutu rääkimine konkreetse jutu asemel, minevikust rääkimine, kui olevik osutub hetkel palju olulisemaks, millestki rääkimine selle asemel, et rääkida otse kellelegi, viisakas olemine otsekohesuse asemel. Hämamine on ka tugevate tunnete asendamine pehmetega, jutu tähtsusetuks kuulutamine - „ah ega see polegi eriti tähtis“, nihelemine, mujale vaatamine või pidevalt millegagi tegelemine kõneluse ajal.
Selles plaanis on suur osa diplomaatilisest kõnepruugist hämamine.
Laiemas mõttes on hämamine ka suitsetamine jt sõltuvustegevused - pidev meele lahutamine, et tähelepanu probleemilt või endalt eemale saada. Olgu öeldud, et teadliku kasutamise korral võib hämamine olla sobilik ja kasu tuua.
Millal on hämamine probleem
Loomulikult hämab ja hajutab tähelepanu vahel iga inimene ja iseenesest ei ole hämamine halb, see on isiksuse kaitse nii enda tunnete eest kui kontakti eest teistega. Probleemiks muutub hämamine siis, kui me pidevalt väldime tõelist kontakti ja ei suudagi intensiivseid tundeid ja otsest juttu välja kannatada.
Mõnel hämajal võib olla probleem rääkida millestki üldse tõsiselt. Näiteks, inimene, kes keerab kõik jutud naljaks, võib mingil teemal tõsiseks muutudes tunda erutust, saada kurvaks või vihaseks. Aga ta pole sellega harjunud. Samas võib hämaja tunda tühjust - midagi on elust puudu, miski ei paku rahuldust.
Erika sõber vastas igale tema tähelepanu avaldusele naeru ja naljaga. Kui Erika ükskord sellest juttu tegi, tunnistas ta sõber, et ta alati kohmetus Erika tähelepanuavalduse peale ja sai kohmetusest üle jutu naljaks keerates. Samas julges ta tunnistada, et tal oli ikkagi väga hea meel kuulda, et Erika temast hoolib ja ta oli ka ise Erikast sisse võetud. Peale seda jutuajamist nende sõprus süvenes ja muutus rikkamaks ning tundeküllasemaks.
Hämaja on tihti seltskonnalõvi
Hämav inimene on tihti pidudel seltskonnalõvi – ta viskab nalja, suhtleb kõikidega, jõuab igale poole. Teistele võib ta jätta pealiskaudse mulje ja tunde, et ta ei hooli neist eriti ning võib iga hetk kõndida ära huvitavamasse kohta. Seltskonnalõvi ise võib lisaks tähelepanu nautimisele tunda pinget, tühjust, hirmu ja vastumeelsust kellegagi kauem suhelda.
Gestaltterapeut töötab inimesega tema teadlikkuse tõstmise suunas. Kui inimene saab teadlikuks oma hämamisest, saab ta ise valida, kas ta tahab seda teha või mitte.
Carmen oskas suurepäraselt vestelda. Pärast rühmateraapias oma hämamisest arusaamist tahtis ta vahel ikkagi pidudel seltskonnalõvi olla ja nalja heita. Samas ei tundnud ta enam selleks sundust ja võis samahästi ka ainult ühe inimesega jutelda. Kord ilma tähelepanuta jäädes sai ta kontakti sügava kurbusega ja taipas, kuidas ta ei saanud tähelepanu lapsena ja selle asendamiseks hakkas seda otsima seltskonnas keskpunkt olles.
Hämamine aitab suurtest pingetest üle saada
Hämamine on tekkinud erutuse vähendamiseks, kui seda erutust ei ole osatud või saadud kellelegi suunata. See on hämamise hea külg – erutuse ajutine vähendamine või laiali laotamine. Inimene suudab hämades suurte tunnetega toime tulla. Näiteks on see oskus väga vajalik kellegi kaotuse puhul – leevendab liiga suurt valu. Inimene saab nii hetkeks oma sügavamad tunded kõrvale panna ja vastavalt oma tempole hinge tõmmata vahepeal juttu mujale pöörates. Nii saab ta tunda korraga ainult nii palju, kui momendil jaksab. Muidugi kui pidevalt valult tähelepanu eemale suunata, on oht, et valu jääb välja elamata ja hakkab inimese sees elama oma elu.
Hämamine kui takistus suhete loomisel
Hämamise ülemäärane kasutamine kahe inimese omavahelises suhtlemises võib viia mõlemad inimesed olukorda, mis on nende jaoks lame ja tunnete poolest ebahuvitav.
Kui inimene meeldib, siis võib temaga kontakti võtmine – silmside, rääkimine - tekitada suurt erutust. Paljudele inimestele tundub erutus - olgugi see positiivne ja meeldiv - liiga talumatu ja nad tahavad sellest lahti saada. Nii võidakse meeldiva inimesega vältida igasugust kontakti, kuigi seda väga igatsetakse. Või vastupidi hakatakse temaga lakkamatult lobisema ja pööratakse kõik naljaks.
Nii on meeldiva inimesega tutvuse loomine kahtluse alla seatud.
Ilmar kaotas tänu hämamisele oma elu suure armastuse. Erutus, mida ta tundis armsama juuresolekul, tundus lihtsalt liiga suur ja tookord tundus lihtsam selle eest põgeneda.
Hämamine kujuneb lapsena kontakti puudusest
Hajutamine ehk hämamine on kontakti vältimine, isiksuse kaitsemehhanism. See kujuneb välja lapsena, kui vanemal ei ole lapsega lähedast kontakti. Seega kujutab hämamine ennast lapsepõlve jäänukit. Lapse jaoks on lähedane kontakt see, kui vanemal on tema jaoks aega, vanem aktsepteerib teda ja tema tundeid ning lubab neid väljendada. Näiteks, kui laps on kurb, siis ema või isa võtab ta sülle ja lubab nutta. Kui laps on vihane, siis ema ja isa suudavad ta viha taluda, ilma et ise läheksid närvi, nad suudavad sel ajal olla tema juures. Kui laps vajab hellitusi, silitab või kallistab vanem teda. Kui laps kogeb sellist kontakti, siis ta suudab täiskasvanuna taluda enda tundeid ja teise lähedust. Kui ei, siis ta hakkab oma erutust, tundeid laiali pillutama, hajutama mujale, hämama, et frustratsiooni taluda.
Hämamine nagu teisedki kontakti vältimise viisid saavad harjumuseks ja harjumused püsivad visalt. Saame neist loobuda ainult siis, kui me neist teadlikuks saame ja pöörame tähelepanu sellele, mil viisil need harjumused pärsivad meie paindlikkust toimetulemisel nüüdismaailmas.
Gestaltteraapia isiksuse arengu kursustel on võimalik jälile saada, kuidas me väldime erutust ja tundeid. Tavaliselt ei suuda hämav inimene ka lähedasi suhteid kergelt luua ja hoida. Oma kontakti vältimise viisidele jälile saades, õpime automaatselt ennast kontrollima ja saame valikuvõimaluse. Teiste inimestega koos on võimalik isiksuse arengu kursusel harjutada uusi kontakti viise ja käitumismudeleid.