Olla endaga rahul

Avakõne “Loitsukelleri” avamisel 31. augustil 1997. a.

See artikkel on ilmunud ajakirjas Avanemine.
http://www.zone.ee/avanemine

Teadmamees GUNNAR AARMA oleks 6. augustil saanud 86-aastaseks. Paraku astus ta möödunud aasta 12. veebruaril Toonelateele. Kogu elu uuris Gunnar Aarma filosoofiat ja religiooni, oli asjatundja müstika- ja maagiavallas. Õigustatult võib teda nimetada Eestimaa GURUKS.
Kuu aega enne surma vastas Aarma müstikaõpilase Joan Madou küsimustele, kes selle jutuajamise lindistas. Joan arvas, et nüüd on aeg küps lindistatud tekst AVANEMISE lugejateni tuua. Palun, siin see on.

Te olete nii paljusid aidanud nende probleemide ja hädade lahendamisel, õpetanud ning toeks olnud – kas see sisemise rahu leidmine endas annab universaalse vastuse ka kõikidele teistele küsimustele?
Olla endaga rahul – mind on see huvitanud. Ma olen endaga rahul ja see on minu arvates kõige tähtsam. Inimene on kõikvõimas enda suhtes ja kui inimene on nii kaugele jõudnud, et ta on ennast paika pannud, siis on ta oma ülesande siin maailmas täitnud. Selleks ta siia tuligi.

Aga kas ei ole sellist ohtu, et see rahu mingil hetkel kaob või on see täiesti jääv, kui ta on tulnud, see valgustatus?
See ei saa kuhugi kaduda, sest see rahu või tasakaal liigub läbi paljude elude, inkarnatsioonide ja kogu aeg täiustub. Täiustub kiirguse kaudu. Inimene kiirgab..., tegelikult kõik kiirgab, aga inimene kiirgab nähtavamalt ja jõulisemalt kui näiteks loomad, taimedest või esemetest rääkimata. See laud siin kiirgab, toolid, seinad, kastrulid ja pannid – kõik kiirgavad. Ainult enamik inimesi ei näe seda kiirgust. Peaks leiutama sellised vahendid, mis teeksid selle kiirguse meile nähtavaks. Siis me oskaksime näiteks maja ehituseks paremini materjali valida, siis oskaksime ka maja ilmakaarte suhtes paremini paika panna.
Idamaine Feng-Shui õpetab ka ilmakaari arvestama. See õpetus on meil nii levinud, et poodidest on Feng-Shuid käsitlevad raamatud ära ostetud. Kõik tahavad ju edukad ja õnnelikud olla, muuta positiivses suunas oma armuasju.
Feng-Shui ei ole meile päris sobiv, sest ta on tekkinud meist mitme tuhande kilomeetri kaugusel. Seal on teistsugune maa kiirgus, kui meil siin. Jäljendada Hiina Feng-Shuid – see ei ole päris õige ja ei anna meile täit rahuldust.

Kas seal on tõepoolest teistsugune maa kiirgus?
Teistsugune kiirgus jah. Ja selle-pärast valib osa inimesi, oma arengufaasist lähtudes, endale sünnipaigaks Hiina, teised India, kolmandad Aafrika, neljandad Austraalia...
Need on kõik omaette suurused ja meie, läänepoolkera elanikud, oleme jälle omaette suurused.

Tuleme oma ülesannet täitma ja peame arvestama seda realiteeti, mis meie ümber valitseb?
No küllap see niimoodi on. Meie, eurooplased, oleme kangesti uhked, et oleme targemad, oleme rohkem leiutanud, oleme inimsoole rohkem kasu toonud kui mingisugused neegrid Kesk-Aafrikast. Igaühel on siin oma ülesanne täita ja ta valib oma arenguks nimelt selle maakoha, mis teda kõige soodsamalt aitab selles arengus.
See areng toimub tihtipeale kannatades. Inimene areneb ainult kannatades. Oleks täiesti mõttetu sündida kuskile shoti lordi lossi, sinna, kus inimene on majanduslikult hästi kindlustatud, kõigega varustatud ja elab sääl kogu elu niiöelda pooltukkudes. Aga kui ta siin meie hulgas kõvasti rabeleb (palgad on väiksed, tööd tuleb teha palju, peab nuputama, kust ja kuidas endale töökohta leida), siis inimene just arenebki.

Kas siis istumine ja unistamine, kirjutamine ja joonistamine pole päris õige, eks inimene arene eelkõige just läbi töö?
Mitte just täiesti nii. Kui inimene ikka tunneb, et tal on tarvis keskenduda või puhata või ta vajab vaheldust igavana paistvas elus, siis ta võtabki midagi ette: reisib kuskile või läheb linna äärde maale, võtab labida kätte ja hakkab lilli istutama või porgandipeenart kaevama ja talle see väga meeldib.
Minu arvates on Eestimaad praegu kurb vaadata. Vestlesin ühe fotograafiga, kes arvas, et küllap ehitatakse lagunevad majad jälle üles, haritakse põllud. Mis Teie arvates Eestimaast saab?
Mina ei ole teiega nõus. Olen sellega, mis Eestimaal sünnib, sajaprotsendiliselt rahul. Toon ühe väikese näite.
Me kujutame talu endale ette küllalt suurena. Need hektarite hulgad mulle ei imponeeri. Ma mäletan seda, kui olime küüditatud Venemaale ja saime pool hektarit maad kahe pere peale, venna pere ja minu pere. Ma töötasin siis küla sepana. Tegin neli raudlabidat ja hakkasime seda maad harima. Istutasime kartulit, kapsast ja porgandit ning saime tohutu saagi. Saime 360 puuda (puud=16,4 kg) kartulit, sellest sada puuda jätsime endale, 260 puuda müüsime maha. See oli tol ajal midagi fantastilist. Porgandeid saime 40 puuda. Kui palju me kapsapäid saime, seda ma enam ei mäleta...

Kas külarahvas vaatas teid suure kadedusega, kõigil ei läinud ju nii hästi?
Kõigil ei läinud nii hästi ja osal läks ka. Meie külas just otseselt nälga ei olnud, aga naaberrajoonis surid inimesed tervenisti nälga – 55 tuhat inimest! Kui ma nüüd mõtlen selle peale, et talupojal meil Eestis võiks olla kui mitte traktor, siis vähemalt hobune. Ühe hobusega võib 10 hektarit maad ära harida. Siis oleks tal kõht täis ja riie seljas ja jõuaks ka maksud ära maksta. Ma olen maal töötanud ja ei saa praegusest virisemisest aru. Kui talus on vanad ja haiged inimesed, siis saan ma aru, et maa on, aga töötegijaid ei ole. Enamus inimesi on aga noored ja need võiksid kui mitte jõukalt, siis vähemalt rahuldavalt selle pöördelise aja üle elada. Kunagi tuleb ka parem aeg, mil talupojal on suurem sissetulek kui praegu.

Millal see tuleb?
Ma arvan, et 25 aasta pärast. Kui 50 aastat nõukogude okupatsiooni, see on kaks inimpõlve, rikkus eesti rahva mõtlemisvõime, siis, arvan ma, et ühe inimpõlve vältel suudetakse palju paika panna. Ja kui ei suudeta, siis läheb aega 50 aastat ja inimene areneb läbi selle.

Kas ei võiks eestlastele soovida tervet talupojamõistust igaks asjaks?
Ma ei saa seda soovida, see oleks nonsenss. Ma võin ju soovida, et kõik eestlased oleksid miljonärid, ega nad sellepärast veel miljonärideks ei saa. Ega see elu ju nii lihtne ei ole.

Teie olete ju kõigega hakkama saanud?
Need on vähesed, kes hakkama saavad. Aga inimesed, kes meile tänaval vastu tulevad, need, kes maatööd teevad või kunstnikud või näitlejad või ükskõik, millist rolli nad selles elus täidavad – ega me ei saa neid ümber teha, nad on just nii head, kui nad parajasti on.

Kas inimene peab olema rahul sellega, mis tal on?
Kui me abiellume, siis me võime ju unistada sellest, et meie partner muutub paremaks, kui me ennast paremaks peame. Me võime ju tema suhtes kasutada kõiki lubatud võtteid, et ta areneks selles elus vajalikule tasemele, aga tegelikult võtab see väga kaua aega ja ühe eluga me neid tulemusi ei saavuta.

Kas Te usute, et inimesed kohtuvad läbi mitmete elude samade inimestega?
Jah, miks mitte. See on nagu Tallinna kesklinnas jalutades – Viru tänaval või Harju tänaval tulevad meile tuttavad inimesed vastu. Mitte iga päev, mitte iga kord ja mitte alati just nendel tänavatel – see võib ka Pikal või Laial tänaval juhtuda. Kui me väga igatseme kedagi kohata, siis me teda ka kohtame.
Ma olen ka seda kogenud.

Räägiksime nüüd veidi abielust. Kas Te ütleksite, kes kellega sobib, kas trigoonis olevate päikesemärkide esindajad?
Tugevad juhivad planeete, nõrku juhivad planeedid. See kehtib ka kõikide märkide kohta. Ma võin ennast kõikide väga mõjusate märkidega ümbritseda, aga kui ma ei ole tugev, siis need märgid mõjutavad mind ennast. Kui ma olen tugev, siis minu kiirgus ei lase neid märgikiirgusi mulle lähedale.

Te olete öelnud, et naine valib endale partneri, kas see on tõesti nii?
Ma arvan küll, et suuremas osas naine valib, kui talle seda valikuõigust jäetakse. Aga absoluutset ei ole selles midagi, kõik on suhteline. Kui mees on ettevõtlik, hakkaja ja ka tark, siis valib tema. Kui see kõik käib naise kohta, siis valib tema.
92% energiast moodustab seksuaalenergia. Siit võiks järelduse teha. Naine peab oskama oma seksuaalsust mõistlikult, väljakutsuvalt pakkuda.

Mida peavad tegema need, kellele ei meeldi väljakutsuvalt käituda, kes on tagasihoidlikud?
Peab aru saama, mida selle väljakutsuvuse all mõeldud on. Peab oskama kasutada silmade keelt. Ühest-kahest pilgust piisab, et naine end mehele teatavaks teeks. Kindlasti peaks tal olema ka atraktiivsust. Esimene pilk naisele peab mehele tunda andma, et naine ühel või teisel põhjusel talle meeldib. Muidugi tuleb ette ka neid juhuseid, kus esimene pilk ei anna küllaldaselt informatsiooni, võib juhtuda, et me ei pane seda inimest üldse tähelegi. Pilk libiseb temast üle ja läheb mööda kuid, võib-olla isegi aastaid, enne kui teda märkame.

Kuidas Teie oma naisega tutvusite, kas tutvumine võttis kaua aega?
Ei võtnud. Kui ma teda lähemalt nägin, kõiki detaile – nägu ja figuuri ja nii edasi, siis oli otsustatud, et ma tõmban ta endale. Minul vedas, aga kõigil ju alati ei vea.
Meie elu on olnud väga harmooniline...

Kas Te juba siis nägite inimeste aurat?
Jah, kuid ma ei otsustanud selle põhjal, siis oli seksuaalsus mängus. Ma olin siis 22-aastane. Suvel olin teinud läbi radzha-jooga kursuse ja poole aasta pärast kohtasin oma tulevast. Aga kuna ma pidasin teda soomlaseks (ta oli soome koori tõlgiks), siis ei olnud mul mõtet soome tüdrukut Tartus taga ajama hakata. Vähemalt tol ajal oli see nii. Praegu on muidugi ajad teised.

Mis Teile oma tulevases naises meeldis?
Tema käitumine, liigutused, lühikesed juuksed. Mulle ei ole pikad juuksed kunagi meeldinud, neid peab hommikust õhtuni “triikima”.

Kas mehe jaoks on oluline, et tal on ainult üks naine?
Mind on küll niimoodi kasvatatud. Kas see oluline on...?
Tähtis on see, kui sul on üks naine olemas, siis ei ole vaja teisi otsida.

Aga kui siiski läheb nii?
Siis on see viltuminek. Vanker läheb ka vahel kraavi ja auto sõidab vastu posti. Minu arusaamise järgi ei ole nii õige.
Maailmas ei ole kaht ühesugust inimest olemas ja sellepärast ei ole ka mingisugust kindlat käitumismalli võimalik anda. Kui vaadelda Araabias riiklikult lubatavat mitmenaisepidamist, siis võin kinnitada, et need naised on seal õnnelikud. Olen seal käinud ja nende naistega juttu ajanud. Butaanis, kus me viimati käisime, on kuningal neli naist ja nad oma eluga väga rahul. Kuninga naisteks on neli õde. Kõige noorem neist elab oma mehest viie autosõidu teekonna kaugusel.
Tavainimestel on nii, et see mees, kes jõuab mitut naist ülal pidada, see peab. Ja siis elatakse ühises kodus. Aga ülikute naised elavad eraldi mõisates. Naine on seal täielik perenaine ja mees käib tal külas.

Mida peaks teadma ilmakaartest?
Töötama peaks näoga läände, magama pea põhjasuunas. Mediteerima, palvetama või enesesse süüvida tuleks näoga itta.

Kui vajasite üksindust, kas Te sõitsite siis kuhugi ära?
Ei, ma lähtun jällegi põhimõttest, et inimene on enda suhtes kõikvõimas. Miks ma pean ära sõitma? Ma lähen lihtsalt mere äärde jalutama. Või lähen metsa jalutama. Seal saan üksi olla.

Kas Teile meeldib vaikne või tormine meri?
Tormine meri on häiriv. Meri peab olema selline, et murdlainete müha ei oleks hirmutav. Et ei saaks ette kujutada, mis seal merel võib juhtuda ja kes seal parajasti on...

Kas Te näete Eestimaal lähiajal tulemas mingit katastroofi?
Ma arvan, et näen jah. Kuigi see ei ole niimoodi, et sulle näidatakse mingit paberilehte, kuhu on peale trükitud, et ole ettevaatlik, sinna ära mine. Seda muidugi ei ole, aga midagi on. Ma olen üsna palju kordi oma elu jooksul rasketes situatsioonides olnud ja neist ikka välja tulnud. Nii et mingisugune hoiatus on kogu aeg õhus...
Ja siiski, naistel on vaist täpsem, mehed on selle ära kulutanud.
Mäletan, et olin kord Shotimaal. Kalurid läksid hommikul vara päikesetõusu ajal välja. Kauplesin end kaasa võrke välja võtma. Ma ei tunnetanud mingisugust ohtu. Aga siis tuli künka tagant joostes üks naine ja hüüdis: “Mehed, tulge tagasi!” Osa paate oli juba merel, aga ka need tulid sõnalausumata tagasi. Lõuna ajal algas väga tugev torm. Me oleksime kõik sinna jäänud, kui oleksime merele läinud...

Heljo Aarma oma abikaasa kohta: Saime teineteisest vaikides aru. Me jätsime teineteisele võimaluse mõelda omamoodi. Gunnar oli väga distsiplineeritud ja vaimselt tugev. Ta luges väga palju. Suur lepitaja. Hea inimene...
Toimetuselt.
Gunnar Aarma teadmistest ja elutarkustest võib ikka ja jälle osa saada, lugedes tema raamatuid. See on pärand, mille meie GURU on meile alatiseks pärandanud. Kasuta seda pärandit ka Sina, armas lugeja.