Uskumuste jõud

Mõtisklus - Tiia Lõoke


Oma arengut toetavaid mõtteid mõeldes võime luua uutmoodi reaalsuse – “paradiisi” või “nirvaana” – nii meeleseisundi kui ka ümbritseva keskkonna mõttes. Arengut mittetoetavate mõtete küüsis olles võime aga luua põrgu enda sees ja enda ümber. Usk sellesse, kes me oleme ja kelleks saada võime, määrab ära, kelleks me saame.

Energia muutub selleks, millest me mõtleme, s.t energia + mõte loob tulemused füüsilises maailmas. See, millele me keskendume, kasvab. Energia voolab nendesse mõtetesse, millele pöörame tähelepanu. Tavapäraselt head mõtted loovad tavapäraselt hea elu, ebaharilikult head mõtted ebaharilikult hea elu. Jasmuheen kuulub kindlasti viimaste hulka, kuigi ta väidab, et Saksamaal on juba üle kümne tuhande ainult õhust (praanast) toitujat. Vaadates dvd-lt Jasmuheeni seminari Eestis (vt artiklit Üks 5/2007) sain kinnitust, et inimvõimeid piiravad üksnes meie mõtted. Me võiksime loobuda koguni söögist ja joogist, kui võtaksime omaks veendumuse, et kõik eluks ja arenguks vajaliku võime saada sõna otseses mõttes sissehingatava õhu ja armastuse kaudu (aju peab selleks töötama alfalainete tasandil). Kui sellega saab hakkama kasvõi üks inimene maailmas, suudavad seda ka teised! Neurolingvistiline programmeerimine (NLP) lähtub samuti põhimõttest, et kõige edukamate ja rahulolevamate inimeste mõtlemis- ja tegutsemismudeleid uurides saab igaüks neid vastavalt oma elu eesmärkidele järgida. A. Robbins ütleb, et edu saavutamiseks tuleb meil õppida eelkõige jäljendama meisterlikkuse saavutanud inimeste usku, sest usk on kui kaart ja kompass, mis meid eesmärgi poole juhib.

Ometi ei unista enamik meist sugugi õhust ja armastusest toitumisest (kuigi globaalses plaanis lahendaks see kõik probleemid) ega ka valgustatusest (kujutlege, kuidas oleks vallata täiuslikult oma emotsioone, mõistust ja energiat!), vaid pigem uue partneri leidmisest, suh(e)te parandamisest, edust töös, paremast elukohast, rikkusest, põnevast puhkusest, heast tervisest või toormahlapressist. See viimane näiteks ei taha kuidagi mu kööki ilmuda… Tunnistan siiski, et ma pole kordagi uurinud, kust seda osta saaks, ega mõelnud, millal seda teen.

Elus on palju asju, mille puhul arvame, et teame, mida tahame, aga tegelikult oleme sellest huvitatud ainult vahetevahel ja kiretult. Asjad ja muutused ei ilmuta end, kui me ei pühendu ega pööra neile tähelepanu, kui me pole piisavalt motiveeritud. Enne, kui midagi juhtub väljas, peab see juhtuma sees – kujutluses. Mida selgemad on fantaasiad, seda tõenäolisemalt saavad õhulossidest päris-, mitte ainult liivalossid. Et unistused ja eesmärgid täituksid, peavad neid toetama meie veendumused – meie juhtmõtted ja kirg, mis annavad tegevusele tähenduse ja suuna. Muudatusi viime ellu (kui R. Diltsi skeemi lihtsustada) eri tasanditel: keskkonna tasandil (leiame näiteks uue elu- või töökoha), uskumuste tasandil (muudame edu takistavad mõtted edu soodustavateks mõteteks) või identiteedi tasandil (taipame, miks me oleme, milleks ja kuidas olla).

Olen terapeudina kohtunud paljude inimestega, kes jagavad uskumust, et partnerit ei saa usaldada, kuna ta pole truu. Reetmise pärast okast südames kandes – vahel kogu elu –, ei suuda nad oma partnerile andestada ega ka lahku minna, sest mehed (naised) on ju sellised! Kui aga minnakse lahku ning leitakse uus ja parem, selgub varem või hiljem, et “tulemus“ vastab ikka algsele veendumusele. Niisiis – muudatus viidi ellu vaid keskkonna tasandil. See, mida me veendunult endast ja maailmast mõtleme, seda me ka (taas)loome ja (taas)saame. Kui usume, et partner on “selline” (ei vastuta piisavalt või nõuab meilt liiga palju), siis seda me ka näeme. Mõelge tüüpmõtetele oma partnerist või mõnest inimesest, kellega teil on probleeme. Millised mõtted ja veendumused tema kohta aitaks teil luua temaga parema suhte?

Kuid alustame lõpptulemusest. Kujutlege, et olete saavutanud mõne oma eesmärgi, mõni teie unistus või südamesoov on täitunud. Võtke endale aega, tunnetage seda uut olukorda oma vaimusilmas justkui reaalselt: kogege ümbrust, värve, lõhnu, puudutusi, keha ja meele seisundit. Mida te siis tunnete ja kogete, kui see on tõesti juhtunud? Siis minge ajas tagasi ja vaadake, kuidas see unistus teostus? Mida te selleks tegite ja mida selle saamiseks mõtlesite? Millised veendumused ja uskumused aitasid eesmärki saavutada? Kirjutage üles vähemalt 5 uskumust või mõtet, mis toetab selle eesmärgi saavutamist. Ning siis kirjutage üles vähemalt 5 uskumust või mõtet, mis ei toeta selle eesmärgi saavutamist – kujutlege, millise tuleviku loovad need mõtted. Nüüd valige kahe stsenaariumi vahel, kumma lavastaja tahate olla. Nii lihtne see ongi. Kui just ei teki vajadus muuta oma veendumused suisa vastupidiseks. Paljude reaktsioon on, et pigem suren, kui muudan oma veendumusi, sh enda suhtes. Leonard Orr on öelnud, et ei hingamistehnikad ega energia pole ohtlikud, ohtlikud võivad olla meie mõtted. Need võivad isegi tappa. Või aidata õnnelikult ja rahulolevalt elada.