Kael ja turja juurest valutab koguaeg...miks?

Ülinõudlikkus,rahulolematus iseendaga,et ei saa seda mida tahan või teised takistavad mind tegemast seda mida tahaks.See on meie järelandmatus oma tahtmistes või loobumine,mis kibestas.
Kui me vihkame inimesi,kes on tahtejõuetud,siis saame ka seljavalu.Nüüd käid samaviisi selg kõver nagu pugeja ülemuse ees,keda sa vihkad.
Tahtmine saada toob endaga hirmu(keha nõrgestaja),et ei saa seda mida tahan või saan selle mida kardan.Kui me ei taha hirmu tunda,siis tahame hirmust üle olla ja lähme vihaga eesmärki püüdma.
, 13.04.2006
Jäikusest rääkides.Enesekindel teadmine,et mina ei küüruta kunagi kellegi ees,siis on ka asi tehtud.Küürutamine on häbi ja enesekindlus on jäikus.
Elus ei tohi midagi eitada,ega häbeneda.Kõik on vaja endale selgeks teha.Eitamine ja häbenemine on surmaenergia.Kui me tahame olla kindlad,tahtejõulised,siis selleks et seda saada ja tõestada on vaja enne kõver olla,et saada.Tahtmine on see mida ei ole.
Uhkus on meis see energia,mis ei lase küüru selga.Tahtmine meeldida isandale,valitsejale,ühiskonnale sunnib(pean) alla andma,et saada paremat.Kõik mida ma teen vastu tahtmist on sundolukord,mis võimutseb.

Kui küsida:miks mul seda vaja on,siis saame vastuse.Saamahimu sunnib,aga vajadus teeb seda-mida vaja.
Mõte:
Mina sendi pärast ei kummarda.Võibolla kummardan kui selg kangeks on jäänud ja see muu loomulik asend on.
Seega ei tasu loopida enesekindlaid lubadusi tulevikku.

Aga kui valu seljas,siis otsi oma varjatud uhkust taga - ei leia.
Ah,määrin parem ussimürgiga või lasen ämmal selga sülitada.Ämma keel ka mürgine.Rahulolematus on öelus,mis mürgitab.